Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Taastuvenergia vajab siiski toetamist

    Viimasel ajal on üha enam kuulda ja lugeda arvamust, justkui oleks taastuvenergia toetused Eestis liiga suured, tuulest elektri tootjad teenivat toetuste abiga liiga palju kasumit, Euroopas vähendatakse ju ka toetusi ja järelikult tuleb toetusi vähendada ka Eestis. Ma ei ole selle seisukohaga nõus.
    Pooldan seisukohta, et taastuvenergia toetusi ei tohi käsitleda ühe tervikuna, vaid need tuleb diferentseerida allika suuruse ja asukoha järgi.
    Toetuste eesmärk ei ole midagi muud kui suunata erasektorit võtma kasutusele uusi tehnoloogiaid. Vältimaks nn esimese vaguni efektist tulenevaid riske, ongi kogu toetuste süsteem ja põhimõtted kasutusele võetud.
    Kui soovime suurendada taastuvenergia osakaalu energiatarbimisest 20%ni, siis seda suunamuutust on võimalik saavutada mitme hoovaga, millest üks mõjusamaid on toetused rohelise energia tootmiseks.
    Bioenergiat ei saa samuti vaadelda ühtse ja ühetaolise pütina, mis väidetavalt tuleb toime ilma toetusteta. Bioenergia all mõistetakse biomassist toodetud energiat - soojust, elektrit ja biokütuseid.
    Praegu täidab enamiku meie taastuvenergia tootmise kohustusest puidupõhine energia muundamine. Ja halu, hakke või saepuru ahju ajamine ehk ei vajagi toetust. Kuid asjatundjad on välja arvutanud, et näiteks biogaasi tootmise juurutamiseks peaks toetus olema praegusest 84 sendist kWh kohta krooni võrra suurem ehk siis 1 kroon ja 84 senti.
    Eesti teoreetiline biogaasi kogus moodustab kolmandiku (puhastatuna biometaaniks umbes 300 miljonit Nm3) Eesti aastasest maagaasi tarbimisest (umbes 900 miljonit Nm3). Sellest kogusest on võimalik toota 10% primaarelektrienergiast.
    Võib-olla tõesti maismaal asuvad ülisuured saepurukoostootmisjaamad ongi tasuvad toetusteta. Ma ei tea seda, kuigi soovin seda väidet kinnitavate konkurentsiameti arvutustega tutvuda.
    Küll tean, et biogaasijaamad, isegi praeguse taastuvelektri fikseeritud kokkuostuhinnaga, ei ole tasuvad. Võib-olla ülisuured maismaatuulikud vajavadki ainult pool kuni kolmandik praegusest toetusest, aga kas sama suure toetusega tuleb toime avamere tuulepark?
    Biogaasi kasutamine on Eesti arenguvõimalus - see lahendab tööhõiveprobleeme maapiirkondades, edendab taastuvenergia tootmist kohalikust toormest, mis omakorda mõjutab ka keskkonda, jäätmekäitlust, tasakaalustatud regionaalset arengut ja elavdab innovatsioonitegevust.
    Eestis võiks vabalt praeguse kümmekonna biogaasijaama asemel olla 100-200 biogaasijaama, kui võtta aluseks Saksamaal toimunud biogaasitootmise arengulugu, muuseas toetustega suurusjärgus kuni 3,7 kr/kWh.
    Eestis on biogaasi tootmise areng olnud juba rohkem kui viimase 2-3 aasta jooksul avaliku arutelu objektiks, on alustatud erinevate projektidega ja täheldada võib juba üle-eestilist aktiivset tegevust.
    Taastuvenergia toetuste vähendamine või ärajätmine on biogaasivaldkonna poolt justkui jäme kokkuleppest taganemine. Me oleme viimased kolm aastat töötanud selle nimel, et veenda avalikkust biogaasitootmise mõttekuses.
    Kindlasti ei soosi üheülbaline ja ühetaoline taastuvenergia toetuse vähendamine biogaasi tootmise edendamist Eestis. Kui praegu areneb see valdkond teosammul, siis toetuste vähendamisel jääks areng seisma - kas see on meie valik täna?
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Poliitmuda lendab mis kole, aga tegelikult pole katki midagi
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA aktsiaturud alustasid juulit tõusuga
USA peamised aktsiaindeksid alustasid uut kuud positiivses meeleolus, tõustes üle protsendi eilsest sulgumistasemest kõrgemale.
USA peamised aktsiaindeksid alustasid uut kuud positiivses meeleolus, tõustes üle protsendi eilsest sulgumistasemest kõrgemale.
Uueks ehituse asekantsleriks saab Ivo Jaanisoo
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Raadiohitid: kuidas taltsutada inflatsiooni
Lõppeval nädalal avardasid kuulajate silmaringi raadiosaated inflatsioonist, investeerimisest, OÜtamisest ning turismi olukorrast Ungaris.
Lõppeval nädalal avardasid kuulajate silmaringi raadiosaated inflatsioonist, investeerimisest, OÜtamisest ning turismi olukorrast Ungaris.
Haridusminister Liina Kersna astub ametist tagasi
Riigiprokuratuur alustas kriminaalmenetluse uurimaks möödunud aasta oktoobris sõlmitud kiirtestide hankelepingu sõlmimise asjaolusid. Haridus- ja teadusminister Liina Kersna (Reformierakond)
Riigiprokuratuur alustas kriminaalmenetluse uurimaks möödunud aasta oktoobris sõlmitud kiirtestide hankelepingu sõlmimise asjaolusid. Haridus- ja teadusminister Liina Kersna (Reformierakond)

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.