Taastuvenergia vajab siiski toetamist

Kui soovime suurendada taastuvenergia osakaalu energiatarbimisest 20%ni, siis seda suunamuutust on võimalik saavutada mitme hoovaga, millest üks mõjusamaid on toetused rohelise energia tootmiseks.

Bioenergiat ei saa samuti vaadelda ühtse ja ühetaolise pütina, mis väidetavalt tuleb toime ilma toetusteta. Bioenergia all mõistetakse biomassist toodetud energiat - soojust, elektrit ja biokütuseid.

Praegu täidab enamiku meie taastuvenergia tootmise kohustusest puidupõhine energia muundamine. Ja halu, hakke või saepuru ahju ajamine ehk ei vajagi toetust. Kuid asjatundjad on välja arvutanud, et näiteks biogaasi tootmise juurutamiseks peaks toetus olema praegusest 84 sendist kWh kohta krooni võrra suurem ehk siis 1 kroon ja 84 senti.

Eesti teoreetiline biogaasi kogus moodustab kolmandiku (puhastatuna biometaaniks umbes 300 miljonit Nm3) Eesti aastasest maagaasi tarbimisest (umbes 900 miljonit Nm3). Sellest kogusest on võimalik toota 10% primaarelektrienergiast.

Võib-olla tõesti maismaal asuvad ülisuured saepurukoostootmisjaamad ongi tasuvad toetusteta. Ma ei tea seda, kuigi soovin seda väidet kinnitavate konkurentsiameti arvutustega tutvuda.

Küll tean, et biogaasijaamad, isegi praeguse taastuvelektri fikseeritud kokkuostuhinnaga, ei ole tasuvad. Võib-olla ülisuured maismaatuulikud vajavadki ainult pool kuni kolmandik praegusest toetusest, aga kas sama suure toetusega tuleb toime avamere tuulepark?

Biogaasi kasutamine on Eesti arenguvõimalus - see lahendab tööhõiveprobleeme maapiirkondades, edendab taastuvenergia tootmist kohalikust toormest, mis omakorda mõjutab ka keskkonda, jäätmekäitlust, tasakaalustatud regionaalset arengut ja elavdab innovatsioonitegevust.

Eestis võiks vabalt praeguse kümmekonna biogaasijaama asemel olla 100-200 biogaasijaama, kui võtta aluseks Saksamaal toimunud biogaasitootmise arengulugu, muuseas toetustega suurusjärgus kuni 3,7 kr/kWh.