Jõgevamaa ettevõtete TOP: Viljamüük upitas esimeseks

Küsimustele vastab Jõgevamaa TOPi võitjafirma OÜ Kaavere Agro tegevjuht Meelis Marmor.

Kui vedada maakondade TOPide tabelites näpuga järge, siis esikolmikusse on põllumajandusega tegelejaist peale teie firma jõudnud veel vaid kaks firmat. Mis Te arvate, miks see nii on?

Eelmine aasta oli ju näiteks piimatootjatele eriti keeruline. Arvestades eelmise aasta piima kokkuostuhindasid oli enamik piimatootjatest mullu ilmselt miinuses.

Täpsustan, et esikolmikusse ei jõudnud peale teie ka ühtki teravilja- ja seakasvatajat. Teie ometi jõudsite!

Kuigi meie kogukäibest annab kolmveerandi seakasvatus - kasvatame sigu enda tarbeks ja osutame kasvatusteenust Eksekole - olid meil mullu head tulemused eeskätt tänu sellele, et suutsime teraviljalepingud õigel hetkel ehk suve keskel lukku lüüa.

Saime oma teravilja müüa maha sügisestest hindadest oluliselt parema hinnaga. Me jälgime börsihindasid ja kui me arvame, et börsihind on piisav, siis ütleme, et paneme selle koguse sellise börsihinnaga lukku.

Teraviljahinnad on tänavu ju veelgi tõusnud. Kuidas sel aastal - magasite õige momendi maha või panite taas kümnesse?

Päris õige momendi magasime tänavu maha, aga kurta ka ei saa. Sel aastal oli saagikus ka oluliselt kehvem kui mullu, tänavust aastat võib pidada põua-aastaks.

Kui sel aastal teraviljast maksimumi välja ei pigista, siis millele tänavu panustate?

Möönan, et eelmise aasta suur kasumi tõus oli tänu teravilja müügile, aga mitte ainult. Mullune aasta oli ka tugev kulude kärpimise aasta ja töökorralduse ümbermuutmise aasta. Koondasime kuus inimest, see andis samuti märkimisväärse kulude kokkuhoiu.

Tänavu oleme oluliselt täiendanud seakasvatuse poole peal tehnoloogiat, sest meie eesmärk on oma seakasvatust kõvasti suurendada.

Et ise rohkem müüa ja vähem Eksekole nuumikuid kasvatada?

Just. Meil on oma tapamaja ja tütarfirma Kaavere Kaubandus, mis müüb liha lihatööstustele, aga ka lõpptarbijatele. Nimelt on meil ka kaks kauplust - üks Põltsamaal ja teine Mäekülas, kus müüme oma värsket liha ja maitsestatud lihasid, näiteks šašlõkki.

Kas seakasvatuse suurendamine tähendab ka külvipinna laiendamist, et suurem seakari söönuks saaks?

Kui tekib võimalus, siis ilmselt suurendaks ka külvipinda. Muide, eelmisel aastal ei söötnud me sigadele oma vilja üldse. Oma vilja müüsime maha ja sigu toitsime ostetud söödaga. Ja peamine põhjus oli see, et meil lihtsalt pole võimalusi oma kvaliteetse sööda tootmiseks. Aga selle vea parandame järgmiseks aastaks ära.

Ettevõtte majandusaasta aruandest on lugeda, et rendite Põltsamaa vallavalitsuselt 140 hektarit maad. Millised suhted teil üldse vallavalitsuse ja maavalitsusega on?

Suhted on head, ütleks et konstruktiivsed. Mis puudutab vallalt renditud maad, siis tegu on vabade ja omanikuta maadega, mida antakse maavanema otsusega 3-5 aastaks kasutusvaldusse.

Kokku on meil haritavat maad umbes 1200 hektarit ja enamiku põllutöödest - harimine, koristamine ja kuivatamine - teeme ära oma jõudude ning oma tehnikaga. Mõnel juhul oleme hooajal ostnud masinateenust ka sisse.

Mida järgmisest aastast ootate?

Loodame võimalikult kasumlikult oma sigu müüa. Ja loodame paremat teravilja-aastat, kui oli tänavu.