• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tulekul karistus, mis karistabki

    Esmaspäeval teatas finantsinspektsioon, et tahaks vajadusel 16 korda suuremaid trahve määrama hakata. Et kui praegu ähvardab juriidilisi isikuid finantsõigusrikkumiste eest kuni 500 000 krooni suurune trahv, siis finantsinspektsiooni arvates võiks summa samaks jääda, aga rahaühik peaks olema euro.
    Äripäeva arvates on finantsinspektsioon õigel teel - praegune poole miljoni kroonine maksimumtrahv võib mitmemiljardiliste kasumitega turuosalisi pehmelt öeldes haigutama ajada. See on mõne juhi kuupalk. Äripäeva meelest on praegu karistused tõesti üsna väikesed ja mõnel suurpangal võib nii mõnelgi juhul olla lihtsam/odavam maksta trahvi, kui hakata mõnd ülisuurt tulu tõotavat tehingut vältima.
    Samuti peaks suuremad trahvid ka turuosalisi rohkem motiveerima oma ettevõttes karmimaid reegleid kehtestama, oma sisekontrolliüksustel oma töötajate üle karmimat järelevalvet tegema.
    Suure tõenäosusega aitaks poole miljoni eurose karistuste hirm ehk vältida taolisi asju, mis on juhtunud viimastel aastatel me kurikuulsates investeerimis- ja pensionifondides.
    Finantsinspektsiooni juhatuse liige Kilvar Kessler ütles, et kuigi nad on olnud viimasel ajal rikkumiste uurimisel aktiivsed, tundub neile vahel, et polegi mõtet väärteomenetlust alustada, sest 500 000 krooni on niivõrd marginaalne trahv, et mõnikord on ka advokaadikulud sellest suuremad. Kessleri sõnul on finantsinspektsioon analüüsinud olukorda ja sellest järeldub, et Eestis on trahvid ühed Euroopa väiksemad. "Kuid karistus peab olema heidutav," ütles ta.
    Äripäevale meenub, et see teema oli õhus juba 2007. aastal, mil finantsinspektsiooni tollane juht Raul Malmstein ütles: "Riigikogu otsusega tõusis tänavu jaanuaris maksimaalne trahvimäär varasemalt 50 000 kroonilt poole miljoni kroonini. See on samm edasi, kuid oleme jätkuvalt seisukohal, et trahvimäärad ei ole finantssektoris piisavad. Finantssektoris kohaldatavaid trahvide ülemmäärasid tuleb soovitud mõju saavutamiseks oluliselt rohkem tõsta."
    Kuid. Äripäevale teadaolevalt on seni suurim trahv, mis finantsinspektsioon määranud, olnud 300 000 krooni, mille pälvis SEB Pank oma likviidsusfondi skandaali tõttu. Ja Gild Fund Management teenis fondi investeeringute kohta valeinformatsiooni esitamise ning avalike aruannete mitteõigeaegse esitamise eest 250 000kroonise trahvi.
    Pluss kamaluga alla 100 000 krooni jäänud rahatrahve. Nii võib tekkida küsimus, et milleks suuremad trahvid, kui senistki maksimummäära pole lõpuni ära kasutatud?
    Ehk seetõttu, et trahvi maksimumi määrataksegi küllalt harva, ka mujal maailmas, maksimum määratakse vaid väga selgelt tõestatud ja väga küünilise juhtumi korral. Tavaliselt tehakse ikka karistaja ja karistatava vahel kompromiss. Ning kui maksimumi tõsta, suurenevad ilmselt ka reaalsed trahvisummad.
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Raivo Kokser: ettevõtlust hävitavatest vaktsiinipassidest tuleb loobuda
Valitsus hoiab ettevõtlust ahistavast vaktsiinipassi poliitikast kinni raskesti mõistetava järjekindlusega, kirjutab väikeettevõtja Raivo Kokser (EKRE).
Valitsus hoiab ettevõtlust ahistavast vaktsiinipassi poliitikast kinni raskesti mõistetava järjekindlusega, kirjutab väikeettevõtja Raivo Kokser (EKRE).
Tehnoloogiasektor vedas USA börsi rohelisse
Tehnoloogiahiidude head tulemused sisendasid investoritele optimismi ning vedasid indekseid üles poole, vahendab Yahoo Finance.
Tehnoloogiahiidude head tulemused sisendasid investoritele optimismi ning vedasid indekseid üles poole, vahendab Yahoo Finance.
Foxway neelas konkurendi Taanis
Rootsi IT- ja nutiseadmete ringmajandusega tegelev Foxway Group, kelle raskuskese asub Tartus, omandas taanlaste Dansk Computer Center A/S-i.
Rootsi IT- ja nutiseadmete ringmajandusega tegelev Foxway Group, kelle raskuskese asub Tartus, omandas taanlaste Dansk Computer Center A/S-i.
Valitsus kavandab kaugküttele lisatoetust
Sadadesse miljonitesse eurodesse ulatuva energiahindade toetuspaketiga jäeti unarusse kaugküttega majapidamised, mis moodustavad kodudest poole. Nüüd hakkab valitsus tekkinud vajakajäämist lappima.
Sadadesse miljonitesse eurodesse ulatuva energiahindade toetuspaketiga jäeti unarusse kaugküttega majapidamised, mis moodustavad kodudest poole. Nüüd hakkab valitsus tekkinud vajakajäämist lappima.