- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Teadlased valmistuvad töösturite muresid lahendama
Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi direktor Erik Puura kinnitas, et ülikoolid on majandusarengu vähekasutatud ressurss.
"Tõsi, teadustöö ja õpetamise kõrval on ettevõtetega koostöö teadlastele tülikaks lisakohustuseks," möönis Puura. "Ülikoolide arendusüksused püüavad seda suhtumist murda ja on ka tulemusi, aga kasutamata võimalusi on palju. Edu saavutamise nimel on tähtis omavaheline tihe suhtlemine, mitte probleemide vastastikku põrgatamine."
Ülikoolide ja firmade vahelise koostöö teadmiste ja tehnoloogiasiirde professionaalse osutamise tagamiseks on ettevõtjatele loodud SPINNO-programm, mille raames asutati kaheksa teadus-arenduskeskust (TAK). Praegu on nende tööga seotud üle saja ettevõtte, 2015. aastani ulatub rahastus 900 miljoni kroonini.
"TAKide tööpõhimõte on säärane, et neis tekkiv intellektuaalne omand suunatakse ettevõtetesse, kes arenduskeskustes osalevad," selgitas Puura. "Need toimivad avaliku sektori kaasfinantseerimisel, sest euroliidu tugi saab olla kuni 75% kogurahastamisest."
TTÜ spin-off firma OÜ IB Krates toodab kaugvalve juhtimissüsteeme ja tööstusautomaatikat. Krates oli esimene Eesti ettevõte, kes ühines ITEA programmiga, et juurutada ainulaadne, lennukitööstusele sobilik tarkvaraarenduse tööriist. Ettevõtte juhataja Tõnu Näksi sõnul on toode esialgu embrüonaalses staadiumis, selle lõpetamiseks on vajalik lisarahastus.
"Küll mittemõõdetav, aga oluline tulem on kogemus erinevate töökultuuride ja organisatsioonidega. Meie inimesed on saanud unikaalset koolitust ja meie valduses on info valdkonnas toimuva kohta," möönis Näks. "Samas peitub TA-projektis osalemisel rida ohtusid. Tasub arvestada, et hea taotlus ei taga veel rahaeraldust. Projektist toote valmimise ja selle müügini on pikk tee, tarvis on hoida oma nišši, mis ideaalis peaks tähendama selgelt eristatavat osa tulemusest."
Näks rõhutas, et sarnastesse projektidesse pürgija peab jälgima riikide regulatsioone, mis eri maades võivad olla seinast seina erinevad. Ja kuna TA-projektide rahastus katab vaid 75% kuludest, tuleb oma kulubaas hoolega läbi arvutada, sest kassavoog vajab katmist nii nagu iga teisegi investeeringu puhul.
Tarkvaraarendaja OÜ Raiden Investeeringud omanik Kristo Klesment märkis, et hakkas teadlastega koostööd tegema, sest soovis liikuda välisturgudele ja tootearendust tõhustada. Selleks valiti EUREKA programmi kuuluv ITEA2.
"Praeguseks oleme saanud eeltaotlusvoorudest positiivsed vastused ja tõenäosus, et me rahastuse saame, on üle 60protsendi," rääkis Klesment. "Kasu osalemisest selles on käegakatsutav - oleme saanud hulga kontakte, meil on selgem pilt ressursside olemasolust."
Puhastus- ja desovahendeid tootva ASi Chemi-Pharm Andres Palling on seda meelt, et tööstusettevõtte kasvu mootor on eksport.
"Arendustegevuse eeldus on selge strateegia ja selged eesmärgid, välisturgude tundmine ning tootearenduse ja sihtturgude vahelise seose tunnetamine," selgitas Paling. "Projektil peab olema taktikaline juht, kes on valmis arengutele kiirelt reageerima."
Hetkel kuum
Näiteid kõrgkoolide ja ettevõtete vahelisest koostööst, mis ka sihile ehk siis realiseeritava tooteni jõudnud, ei pea kaugelt otsima.
Nii on Tartu Ülikool ja Eesti Maaülikool mõlemad ettevõtetega ühiselt töötades välja töötanud alternatiivsed võimalused päikeseenergia kasutamiseks hoonete kütmisel.
Teine näide on Valgamaal kaubaaluseid valmistav OÜ Pro Fiksum, millele oli aasta eest tarvis puidukuivatit, ent n-ö tehasehinnaga tellides oleks see maksma läinud umbes neli miljonit krooni.
Kuna selline rahapaigutus käis väikefirmale üle jõu, pöörduti Tartu Ülikooli teadlaste poole, mille järel üks sealsetest uurimisgruppidest professor Arvo Aabloo juhtimisel ehitas vanast merekonteinerist täiesti toimiva ja firma vajadusi rahuldava puitmaterjali kuivati. Ülikooliga kahasse ehitatud kuivati läks Pro Fiksumile maksma aga vaid 200 000 krooni, mille hulgas oli ka oskusteabe jaoks EASist soetatud innovatsiooniosak.
Mulle kui ettevõtte juhile ütleb kogemus, et teadlased ja ettevõtjad räägivad tihtilugu erinevas keeles.
Teadlased on sageli oma ideedega pilvedes, ent väga fantaasiaküllased ideed töösturites poolehoidu. Viimased soovivad, et uus idee hakkaks võimalikult kiiresti kasumit tootma ja selleks peab see olema suhteliselt küps. Meie näiteks palkasime firmasse spetsiaalselt arendustöötaja, kes on n-ö tõlgiks teadlaste ja firma juhtide vahel.
Estiko-Plastari üks põhilisi teadlastega koostöö arendamise motiive on materjali - kile ja plasti - kokkuhoid ja efektiivsem kasutamine. Nii oleme viimase aasta-paari jooksul kile 20-25% senisest õhemaks saanud.
Igal juhul on arendustegevus vajalik, sest tehes homme samamoodi kui täna, ei lähe elu edasi.
Hetkel kuum
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Podcastid
Enimloetud
6
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele