Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Musta metalli laovarud kokku kuivanud

    Nii pole Eestis saada tootmises palju kasutatavaid teraslehti ja ettevõtted peavad need ise piiri tagant sisse ostma. Loomulikult lisanduvad sellisel moel toorainet hankides senisest kõrgemad transpordikulud, mis omakorda kergitab toodangu omahinda.
    Tarbijal tuleb ühe tonni raua eest praegu maksta vähemalt 1000 krooni rohkem kui aasta alguses. Ennekõike on selle põhjustanud jätkuvalt tõusvad toormehinnad ja tootmiskulud. Viimaste hulgas eriti energijakandjad. Lisaks konsolideerumine. Tata, Mittal, Bosco, Nippon, US Steel jt on koondanud enda kätte suurema osa maailma terasetootmisest ja kontrollivad nii tootmismahte kui ka hindu. Lisaks lõppes odav tarne Hiinast ja Indiast, mis andis Euroopa ja USA tootjatele võimaluse hindu jäigemana hoida. Eestis lisandus sellele ka logistika kallinemine.
    ASi Estanc ostu- ja logistikajuhi Olev Aija sõnul on kõikide teraseliikide hinnad selle aasta jooksul ainult tõusvas joones liikunud.
    "Roostevabade teraste hinnad tegid tõsisema järsu hüppe üles juba kevadel, seda eelkõige maailmas toimuvate toorainete hinnamuutuste mõjul," selgitas Aija. "Keerulisem ja kummalisem tundub aga mustade teraste hindade tõus."
    Ta märkis, et paljude tootmiseks vajalike teraslehtede saadavus on Eestis muutunud olematuks, seetõttu küsivadki pakkujad järjest kõrgemaid hindu.
    "Kodumaisel turul on vähenenud Vene terase osakaal või koondunud Läti-Leedu ladudesse, mistõttu soovitakse transpordi arvelt lisa saada," teab Aija. "Tarnekindluse tagamiseks peame ise otse Lääne-Euroopa ladudest materjale importima."
    ASi Favor juhatuse esimehe Mart Proosi sõnul kasutab ettevõte musta metalli oma tootmises suhteliselt vähe.
    "Meie põhilised kasutatavad materjalid on kuumtsingitud õhuke lehtmaterjal, alumiinium ja roostevaba teras," selgitas ta. "Terase maailmaturu hind on aga alates möödunud aasta lõpust kahtlemata teinud läbi märgatava hinnatõusu, mis varieerub erinevate tooterühmade ja tootjate osas, jäädes keskmiselt vahemikku 30-45%."
    Proos tõdes, et hinnatõusu mootoriks on olnud ühelt poolt terasetootmises kasutatavate toorainete ehk siis rauamaagi ja koksi hinnatõus ning teiselt poolt tootjate soov katta 2009. aasta majanduslangusest ja vähenenud tootmismahtudest tekkinud kahjumeid.
    "Kuna meie kasutatavad terase mahud on suured, siis ostame üle 90% kasutatavast terasest piiritagustest metallurgiatehastest," rääkis Proos. "Seega sõltume kohalikest ladudest ja hulgimüüjatest ainult teatud materjalide osas."
    Materjali kättesaadavus kohalikul turul on tema sõnul viimase aasta-pooleteise jooksul märgatavalt halvenenud, seda seoses laovarude vähendamisega majanduslanguse tingimuses ning karmistunud krediiditingimustega nii terasetootjate kui ka pankade poolelt, mis muudab keeruliseks piisava laovaru ülalpidamise.
    "Seega ei ole praeguses majanduse elavnemise faasis laovarud piisavad, tehaste tarneajad pikenevad ja see omakorda loob eeltingimused terase hinnatõusu jätkumiseks," ütles Proos.
    ASi Ilmarine tegevjuht Karel Saar leiab samuti, et hinnad on tänavuse aasta jooksul mõnevõrra tõusnud.
    "Eelnevalt oli kukkumine, siis hakkas asi tasapisi stabiliseeruma ja nüüd toimub taas kasv," märkis ta. "Samas on minul seda raske hinnata - teinekord mõjub hindade tõus meile rohkem, teinekord vähem."
    Ta lisas, et kui hind tõuseb, on vaja äritegemiseks lihtsalt rohkem käibevahendeid omada.
    Maapõuest kaevandatava tooraine maailmaturuhind on sel aastal teinud läbi arvestatava tõusu ja nagu teisteski valdkondades ette tuleb, pole Euroopa see regioon, kes trendi loob.
    Aasia ja Lõuna-Ameerika turud teevad tublit tõusu ja see seab reeglid kõigile. Kohalike materjalide vahendajate mured on pigem seotud majandusolukorra ja likviidsuse probleemidega - ei leita vahendeid, et materjali kohapeal laos hoida.
    Ruukki on oma toodete tarnetingimusi hoidnud planeeritud raames ning materjalide kättesaadavusega ta üldjoontes probleeme küll ei näe.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Infoturbe ekspert: identiteedivargusi on rohkem kui maailmas inimesi, teadlikkus peab tõusma
Tänavust infoturbeaastat iseloomustavad uued ründeviisid, kasvav identiteedivarguste arv, keerukamaks muutunud ründed ning digitaalse tarneahela riskid, kirjutab IT-ettevõtte Datafox infotrube juht Janar Randväli.
Tänavust infoturbeaastat iseloomustavad uued ründeviisid, kasvav identiteedivarguste arv, keerukamaks muutunud ründed ning digitaalse tarneahela riskid, kirjutab IT-ettevõtte Datafox infotrube juht Janar Randväli.
USA aktsiaturud alustasid juulit tõusuga
USA peamised aktsiaindeksid alustasid uut kuud positiivses meeleolus, tõustes üle protsendi eilsest sulgumistasemest kõrgemale.
USA peamised aktsiaindeksid alustasid uut kuud positiivses meeleolus, tõustes üle protsendi eilsest sulgumistasemest kõrgemale.
Uueks ehituse asekantsleriks saab Ivo Jaanisoo
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Raadiohitid: kuidas taltsutada inflatsiooni
Lõppeval nädalal avardasid kuulajate silmaringi raadiosaated inflatsioonist, investeerimisest, OÜtamisest ning turismi olukorrast Ungaris.
Lõppeval nädalal avardasid kuulajate silmaringi raadiosaated inflatsioonist, investeerimisest, OÜtamisest ning turismi olukorrast Ungaris.
Rakvere ettevõtja ja Eesti 200 poliitik kandis lastelaagri raha enda osalusega firmasse
Rakvere ettevõtja ja endine Eesti 200 Rakvere osakonna esimees Rainer Miltop kandis Ukraina-Eesti laste ühislaagri korraldamiseks mõeldud raha enda firma arvele.
Rakvere ettevõtja ja endine Eesti 200 Rakvere osakonna esimees Rainer Miltop kandis Ukraina-Eesti laste ühislaagri korraldamiseks mõeldud raha enda firma arvele.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.