Portaali suuline leping pahandab klienti

Suur oli tahkekütuste müügiga tegeleva Pärnu väikefirma YTIC omaniku ja juhi Natalja Freibergi üllatus, kui tema postkasti potsatas Directa 474kroonine arve, mille järgi oli ta hiljuti nõustunud hakkama portaali kliendiks.

Nädal varem oli Freibergile helistanud müügiagent, kes talle teenust tutvustas. "Rääkisime päris pikalt. Kuna meil on palju ka venekeelseid kliente ja selgus, et nemad venekeelset infot ei vahenda, siis ma ei olnud nende pakkumisest huvitatud," meenutas Freiberg. Küll lasi ta pakkumise saata e-postile. Pakkumisele Freiberg ei reageerinud, kuid siis tuligi juba arve, millel on 14päevane maksetähtaeg, pärast seda hakkab jooksma viivis 0,05 protsenti päevas.

Samuti on lepingus punkt, et kui klient soovib seitsme päeva jooksul lepingu lõpetada, on Directal õigus nõuda halduskulude katmiseks poolt registreerimissummast.

"Ma ei tea, mida ma selle arvega peale hakkan, kardan, et ühel hetkel saan inkassost kirja," kurtis Freiberg oma kimbatust.

Advokaadibüroo LEXTAL vandeadvokaadi Urmas Ustavi sõnul ei eksisteeri kõnealusel juhul poolte vahel kehtivat lepingut, sest Freiberg ei ole esimest arvet maksnud ja seega pole ta ka andnud nõusolekut lepingu sõlmimiseks. "Ettevõtja võib meie hinnangul lepingu rahumeeli tähelepanuta jätta," lisas Ustav.

Directa juhatuse liige Toomas Tarm pidas aga sellist hinnangut üllatavaks, sest nemad on juristidega konsulteerides jõudnud teistsugusele seisukohale. "Juriidiliselt ei ole nii, et leping hakkab kehtima siis, kui ta selle summa ära maksab," märkis ta. Tarmi sõnul on ettevõtetevahelise lepingu sõlmimine suuliselt telefoni teel küll Eestis ebatraditsiooniline, kuid seda kasutatakse ka Põhjamaades.

Ta lisas, et kliendil on pärast arve saamist võimalik seitsme päeva jooksul lepingust loobuda, aga kui loobumistähtaeg lastakse üle, siis tahab portaalipidaja lepingualustamistasu kätte saada, sest nii teeks iga normaalne firma. "Kui klient keeldub arvet tasumast ega ole kasutanud õigeaegset loobumisõigust, siis üritame teda algul veenda ning lõpuks oleme sunnitud loovutama võla inkassofirmale," sõnas ta.

Tarmi arvates käituvad nad vastavalt seadusele ja eetikanormidele ning kindlasti ei soovi nad kedagi ära kasutada. Süsteem on nii lollikindlaks tehtud, et kedagi vägisi kliendiks ei tehta. Telefonis peavad müüjad saama konkreetse jah-sõna ning sellest jääb järele ka salvestus.

Pärast Äripäeva kõnet Directa juhile teatas ettevõte Freibergile, et tuleb talle vastu ja tühistab telefoni teel sõlmitud leppe. Pärnu ettevõtja mure pole aga üksikjuhtum. Juba mais kirjutas Eesti Päevaleht, kuidas üle saja ettevõtte on hädas, et portaal esitab telefonikõne põhjal sõlmitud lepingu alusel mitme tuhande krooni suuruseid arveid.

Rahul ei ole ka Soome ettevõtjad. Directa emafirmat Directa Oy ja selle viit juhti süüdistab Helsingi esimese astme kohus jõhkras pettuses ja turureeglite rikkumises.

Üle 1400 väikeettevõtja andmeil andis Directa puudulikku informatsiooni oma teenuste, eriti just infopäringute eest tasumise kohta. Lisaks on Directa hoidnud jõus lepinguid ja esitanud ettevõtetele arveid, kuigi viimased on lepingu nendega lõpetanud. Asi jõuab Soome ajakirjanduse andmeil kohtusse aasta lõpuks.

Ettevõtja võib meie hinnangul lepingu rahumeeli tähelepanuta jätta. Lisatud teenuselepingu üldtingimustega (edaspidi: TÜT) nõustub klient juhul, kui ta tasub registreerimistasu, mille kohta väljastati lisades olnud arve.

Juhul kui arvet ei tasuta, pole ka nõustumust antud ning TÜT ei kohaldu.

Sealhulgas ei kohaldu ka TÜT punkt 2.1, millise kohaselt loetakse lepingu sõlmituks hetkest, mil klient nõustub teenuse kasutamist alustama ning mis võimaldab lepingu sõlmituks lugeda ka siis, kui klient ise tagastab elektroonilise registreerimisvormi.

Võlaõigusseadus ei keela suulise lepingu sõlmimist, oluline on tegevusega oma nõustumuse väljendamine. Meie hinnangul on kõnesoleva lepingu puhul võtmeküsimuseks esimese arve maksmine - selle tasumisel nõustub klient TÜTga ning ühtlasi väljendab ta soovi asuda teenust kasutama ehk annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks.

Praeguse kaasuse puhul ei ole aga klient ilmselt arvet tasunud ning seega ei eksisteeri poolte vahel kehtivat õigussuhet (lepingut). Hilisemate vaidluste vältimiseks on mõistlik sarnases situatsioonis end teenuse pakkujaks möllivale isikule kirjutada, et teenust ei soovita, tingimustega ei nõustuta ning arvet ei maksta.

Pettuseks on käsitletavat olukorda ilmselt liiga ambitsioonikas nimetada, pigem üritatakse inimeste tähelepanematust ära kasutades sättida neid üpris ebasoodsail tingimusil lepingusse.

Telefoni teel lepingu sõlmimine on täiesti normaalne tava Soomes, Rootsis ja mujal Põhjamaades. Loomulikult on Eesti ja Soome kultuuriline ja ajalooline taust erinev, mistõttu võib selline äriviis Eesti firmade jaoks uus ja harjumatu olla. Samas on see efektiivne mudel äri ajamiseks ja telefoni teel tehingu tegemine on sama moodne kui internetist kauba ostmine.

Klientide kaebuste hulk ei ole meile probleem. Kui sul on sadu või tuhandeid kliente, leidub alati keegi, kes tahaks äri teistmoodi teha. Nii on see igas äris ja oma ärimudelit me muuta ei kavatse.

Lisaks arendame seda äri ehk loome uusi ärimudeleid ja tehnilisi võimalusi. Iga kord, kui sa midagi uut lood, võib juhtuda, et osa kliente tunneb ühel või teisel põhjusel, et nad pole piisavalt infot saanud.

Soomes pooleli oleva kohtuasja puhul on meile tähtis, et see selgelt kohtus lahendataks. See on meie mainele väga oluline.