Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    EAS jagab miljoneid varahaldusfirmadele

    Eesti kolm varahaldusettevõtet, mis liigutavad miljardeid kroone, said EASilt eksporditoetusi 5,4 miljonit krooni. Milleks raha eraldati, pole selge, sest tegu olevat äriplaaniga, mida avalikustada ei saa.

    Mullu märtsis, kui majandusminister Juhan Parts ja kantsler Marika Priske allkirjastasid määruse, mis laiendas eksporditoetust saavate ettevõtete ringi ning erandina lubas eksporditoetusi ka fondivalitsejatele, pääses justkui vesi paisu tagant.
    Esimene pääsuke, kes eksporditoetust küsis oli endiste Hansapanga fondijuhtide Alvar Roosimaa, Mihkel Õimi ja Paavo Põllu asutatud varahaldusettevõte Limestone Investment Management. 2009. aasta juulis eraldas EAS ettevõttele eksporditurunduse toetust üle 1,6 miljoni krooni.
    "Saime esimesena teada, et selline muudatus sisse viidi," ütles ütles Limestone Investment Managementi üks omanikke Paavo Põld. "Et eksporditegevust kiirendada, esitasime EASile taotluse," märkis ta.
    Sel aastal lisandus EASi toetuste saajate hulka veel kaks Eesti kapitalil põhinevat varahaldusfirmat. Aprillis sai Redgate Asset Management projektiks "Redgate Vene aktsiafondi ja Redgate Vene võlakirjafondi lansseerimine Euroopa turgudele" eksporditurundustoetust 2,28 miljonit krooni.
    Kuna eksporditurunduse toetuse minimaalne summa on 60 000 krooni ja maksimaalne toetus on 2,5 miljonit krooni, on tegemist märkimisväärse summaga.
    Oktoobris sai Avaron Asset Management sama toetust ligi 1,5 miljonit krooni.
    EAS jääb selgituste andmisel, milleks täpselt varahaldusfirmadele toetusi jagati, napisõnaliseks. "Investeerimisfondide ekspordiartikliks on finantsteenused. Täpsemaks me minna ei saa, sest toetust saanud investeerimisfondide ekspordiplaanid on äriplaanide osa ja ei kuulu seega avaldamisele," kinnitati pressiosakonnast.
    Majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi väliskoostööprojektide talituse juhataja ja EASi eksporditoetuste komisjoni kuuluv Anneli Laansoo selgitas, et 2009. aasta alguses tehti mitmeid muutusi, eesmärgiga võimaldada ettevõtetel panustada enam ettevõtte arengusse ning ekspordi suurendamisse.
    "Eksporditavate finantsteenuste tegevusvaldkonnale sai toetuse saamise võimalust laiendatud, kuna tegu on kõrge lisandväärtusega valdkonnnaga, mis saaks keerulises majandusolukorras olla üheks majanduskasvule suunavaks tegevuseks," põhjendas ta.
    Laansoo ütles, et toetatakse enamasti turundustegevusi, mis aitavad kaasa Eesti finantsteenuseid eksportivate ettevõtete võimekuse kasvule ning panustavad ka Eesti üldise investeerimiskeskkonna paranemisele ning rahvusvahelisele tunnustamisele.
    "Hetkel vaatame 2009. aasta algul sisse viidud muudatusi üle ning on võimalik, et osades meetmetes tegevusvaldkonnad kitsenevad. Finantsteenuste kontekstis vajab hindamist küsimus, kas Eesti finantsteenuste ekspordi soodustamiseks on olemas ka teisi meetmeid, mis otsetoetusest paremini soovitud ekspordikasvu saavutada aitaksid," lisas Laansoo.
    Varahaldusfirma Avaron juhtivpartner Kristel Kivinurm-Priisalm selgitas, et Avaron haldab 1,4 miljardi krooni ulatuses eraisikute ja professionaalsete investorite varasid ning ettevõtte eesmärk on toetuse abil järgmise nelja aasta jooksul oluliselt kasvatada oma ärimahte välisturgudel.
    "Välisturgudel müügi edendamiseks plaanime teha olulisi kulutusi kliendisuhete arendamiseks ja Avaroni toodete välisturgude nõuetega vastavusse viimiseks. Eriti suurt potentsiaali näeme Avaroni toodetele Euroopas ning teistel suurtel välisturgudel, kus eraisikute elatustase on kõrge ning pensionifondide mahud suured. Kokku plaanime nendele tegevustele kulutada järgmise kahe aasta jooksul 6,25 miljonit krooni, millest 1,48 miljoni krooni ulatuses on meil võimalik taotleda EASilt toetust,“ ütles ta. 
    Tema sõnul on finantsteenuste äri Eesti jaoks väga hea ekspordiartikkel. "Meie investeerimisspetsialistid asuvad peamiselt Eestis, loovad väärtust siin, maksavad makse ja kulutavad Eestis, kuid tooteid on meil võimalik müüa globaalselt. Avaroni-laadsed ekspordile suunatud ettevõtted omavad positiivset mõju ka Eesti jooksevkontole, sest suur osa tegevuskuludest on Eesti-põhised," ütles ta.
    Kivinurm-Priisalm lisas, et EAS peaks just toetama ettevõtteid, mis on kasumlikud ning millel on potentsiaal ärimahtusid oluliselt kasvatada ning läbi selle riigile maksude näol lisatulusid teenida. "Kasumlikel ettevõtetel on üldjuhul juba testitud ärimudel, juhtkonnal piisavad kogemused ja ettevõttel olemas kriitilised edutegurid, et olemasolevat juba toimivat äriplaani rakendada ka teistel turgudel. Investeerides raha vaid ettevõtetesse, mille äriplaanid ei ole end tõestanud, ei pruugi riigi jaoks olla tootlik tegevus,“ ütles ta.
    Toetuse saajad
    Limestone Investment Management AS14. juulil 2009 sai 1 645 500 krooni. Projekti kogumaksumus 3 291 000 krooni.Redgate Asset Management AS20. aprillil 2010 sai 2 280 175 krooni. Projekti kogumaksumus on 4 560 350 krooni.AS Avaron Asset Management12. oktoobril 2010 sai 1 486 250 krooni. Projekti kogumaksumus 2 972 500 krooni.
    Redgate Asset Management
    Redgate Asset Management loodi 2008. aasta sügisel.Ettevõte tegeles esimesel majandusaastal kahe investeerimisfondi ning portfellihalduse teenuste turule toomisega.2010. aasta alguses alustati esimeste institutsionaalsete ja jõukate erainvestorite investeerimisportfellide juhtimist. Peamisteks investeerimisregioonideks on Venemaa, SRÜ ja Balti riikide kapitali- ja investeerimisturud.Redgate Asset Management oli 2009. aastal kahjumis ligi 300 000 krooniga.Emaettevõte Redgate Capitali müügitulu oli 10 mln kr, kontserni kahjum kokku ulatus 4,6 mln kroonini.Redgate Asset Management AS juhatusse kuuluvad Veikko Maripuu ja Andrei Zaborski ning nõukogusse Indrek Prants, Mart Altvee ja Aare Tammemäe.Redgate Asset Management AS kuulub 100%-liselt AS Redgate Capital omandusse.Redgate Capitali omanikud on ettevõtte vanempartnerid ning ettevõtjad:Veikko Maripuu, Mart Altvee ja Aare Tammemäe ühiselt ettevõtte Neva Capital OÜ kaudu 67%Toivo Annus, Ahti Heinla, Priit Kasesalu ja Jaan Tallinn ühiselt ettevõtte Ambient Sound Investments OÜ kaudu, 8,25% Indrek Prantsile kuuluv ettevõte Entacom OÜ, 8,25% Sven Mansbergile kuuluv ettevõte Relaxor OÜ, 8,25%Armin Kõomägile kuuluv ettevõte Trebicom OÜ, 8,25%
    Avaron Asset Management
    2009. majandusaasta aruande järgi kasvas ettevõtte kasum kolm korda 1,5 mln kroonini.Ettevõtte hallatavate varade maht kasvas aasta jooksul 2,5 korda ning ületas ühe miljardi krooni piiri.Praegu haldab ettevõte üle 1,3 miljardi krooni Eesti eraisikute ja Euroopa professionaalsete investorite varasid.2010 aasta esimese kuue kuu netokasum ületas kogu eelmise finantsaasta kasumit.Ettevõtte omanik on Avaron Capital.Avaron Capitali omanikud on endised Trigon Capitali võtmetöötajad: Kristel Kivinurm-Priisalmi ja Peter Priisalmi firma Princo OÜ, Valdur Jahti firma Drusba Investments OÜ, Kadri Haldre firma KMA Invest OÜ ja Maarja Härsing-Värk.
    Limestone Investments Management
    Omanik on Limestone Partners, kelle omanikud on omakorda Petri Tapani Kuusisto firma NSP Emerging Markets, Iirimaa firma Richmond Capital Asset Management Limited, Alvar Roosimaa, Rein Ojavere, Paavo Põld, Matis Tomiste ja Mihkel Õim.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Vastulause: tarneahelate ümberkujundamisega seotud väljakutseid maksab tõsiselt võtta
Tuleb küsida, mil määral õnnestub ettevõtetel kanda kasvanud sisendhinnad üle lõpptoodangu hindadesse, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane vastukajas Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja kriitikale.
Tuleb küsida, mil määral õnnestub ettevõtetel kanda kasvanud sisendhinnad üle lõpptoodangu hindadesse, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane vastukajas Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja kriitikale.
Esmaspäeval peatab börs LHV aktsiatega kauplemise
Seoses LHV aktsiate jagunemisega peatab Tallinna börs esmaspäeval nendega kauplemise ning uuesti avanemisest teatab börs eraldi.
Seoses LHV aktsiate jagunemisega peatab Tallinna börs esmaspäeval nendega kauplemise ning uuesti avanemisest teatab börs eraldi.
Uueks ehituse asekantsleriks saab Ivo Jaanisoo
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Raadiohommikus: kuumast suvest ja taasterahastust
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis tuleb juttu töötamisest põrgukuumuses, kalevi alla pandud suurprojektidest ning julgeolekust.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis tuleb juttu töötamisest põrgukuumuses, kalevi alla pandud suurprojektidest ning julgeolekust.
Raadiohommikus: autode hinnaralli jätkub, kuid asi pole tarnetes
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.