Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
"Hea, kui siia sajad miljonid eurod hakkavad tulema"
Et hinnata EASi poolt varahaldusettevõtetele jagatud toetuste otstarbekust, peaks ikkagi teadma nende ettevõtete tegevuse üldiseid eesmärke, arvas riigikogu majanduskomisjoni liige Sven Sester ja lisas, et Eestile on hea, kui raha siia liikuma hakkab.
"Kui varahaldusfirma eesmärgiks on Eestisse raha tuua ja eksportida enda oskusteavet, siis võib see kvalifitseeruda EASi eesmärkide alla. Eestile on hea, kui siia sajad miljonid eurod hakkavad tulema," kommenteeris ta.
Sesteri arvates ongi peamine küsimus selles, mis on konkreetse varahaldusfirma eesmärk. "EASi otsustajad peaksid väga selgelt nägema, kas see eesmärk on täidetav või mitte. Kui need küsimused on positiivsete vastustega, siis ma usun, et sellest on Eesti ühiskonnale palju kasu," selgitas poliitik.
Üldprintsiipides peaks Sesteri sõnul olema avalikkusele teada, mille jaoks toetustest saadud raha kasutatakse. "Võiks teada näiteks nii palju, et ettevõte teeb Londonis teatavaid tegevusi selle nimel, et raha toodaks Eestisse ja tegevus on mõõdetav poole aasta pärast," selgitas ta.
Mingi detailsustasemeni oleks tarvis teada, kuid äriplaani konfidentsiaalsed osad ja detailid jäägu ikkagi saladuseks, lisas riigikogu liige.
"Kõige parem oleks, kui EAS toetaks esmalt erinevaid tootmisega tegelevaid ettevõtteid. Põhjus on väga lihtne – kogu majandus baseerub reaalelus tootmisel," rääkis Sester.
Järgmisena peaks EAS Sesteri sõnul toetama ettevõtteid, mis on seotud välisturgudele minekuga ja mis omavad välisturgudega suhtlemisel väga tugevat võimalust. Rääkimata muidugi lihtsalt innovaatilistest ettevõtetest, kelle ideed võivad tulevikus ühiskonnale palju kasu tuua, märkis ta.
Ole teemaga kursis! Telli e-kirja teavitused, kui ilmub uus artikkel märksõnaga: