Sirje Rank • 3. november 2010 kell 8:45

Obamal läheb oma plaanidega raskeks

Vabariiklaste võiduga USA Kongressi vahevalimistel läheb president Barack Obamal raskeks pooleliolevate plaanide elluviimine nagu seda on seadus kliimamuutuste tõkestamiseks.

Samuti on tõsist vastasseisu oodata eelarveküsimustes, vahendas agentuur Bloomberg.

Pärast seda, kui president saavutas ametiaja alguses toetuse 814 miljardi dollari suurusele abipaketile riigi majanduse ergutamiseks, on Obama valimiste järel silmitsi Esindajatekojaga, mille enamusele ta majanduspoliitika ei meeldi. Nii jääb majanduse ergutamise põhiraskus valdavalt USA keskpanga õlule – juba täna õhtul võib USA Föderaalreserv avalikustada plaani süstida võlakirjaostude kaudu majandusse täiendavad 500 miljardit dollarit.

Mitmete analüütikute hinnangul pole see just kõige tõhusam abinõu. "Kui koostada nimekiri 15 asjast, mida Washington saaks majanduskasvu kindlustamiseks teha, siis keskpanga rahapoliitika lõdvendamine oleks alles 15. kohal," ütles USA keskpanga endine rahapoliitika osakonna juht Vincent Reinhart. "Häda on selles, et 1.-14. kohal olevad abinõud tuleb kõrvale heita, kuna need puudutavad maksupoliitikat, seaduste muutmist. Praegu ei pea seda peaaegu keegi reaalseks," rääkis ta.

Suurimaid eriarvamusi ongi oodata eelarve ja USA suure defitsiidi üle - juba tuleva aasta hakul tuleb defitsiidi ülempiiri praeguselt 14,3 triljonilt dollarilt tõsta. Obama on moodustanud defitsiidiküsimuse arutamiseks vabariiklastest ja demokraatidest koosneva erikomisjoni, mis peab oma ettepanekud esitama 1. detsembriks. Seni on aga demokraadid ilmutanud väga väikest kompromissivalmidust kulude kärpeks suurtes programmides nagu Medicare. Vabariiklased omalt poolt on kindlalt vastu maksude tõstmisele. Üksmeelt pole, mida teha president George W. Bushi ajal kehtestatud ajutiste maksukärbetega, mis lõpevad tuleva aasta alguses.

Energiapoliitika reformile, mis oli üks olulisemaid prioriteete Obama valimiskampaanias, pole vastu mitte üksnes vabariiklased, vaid ka hulk demokraate.

Obama nõunike sõnul läheb osa valitsuse tähelepanust edaspidi ka tervishoiureformi ja finantssektori reformi elluviimisele, mida Obama on nimetanud seni valitsuse suurimateks saavutusteks. Nõunikud ei usu, et vabariiklastel õnnestuks neid seadusi kuidagi "tagasi pöörata", nagu kampaanias lubati, ehkki Obama ise hoiatas eile, et vabariiklaste valimisvõit riskib mitmed demokraatide eestvõttel viimase 18 kuu jooksul läbi viidud muudatused ohtu seada.

Mis puudutab vahevalimiste järel Obama väljavaateid jätkata presidendiametis ka pärast 2012. aastat, siis näitab ajalugu, et nii Ronald Reagan kui ka Bill Clinton valiti teiseks ametiajaks tagasi hoolimata tagasilöögist Kongressi vahevalimistel. Suur erinevus on aga selles, et nii 1984. aastal kui ka 1994. aastal oli USA majandus taas toibumas. 2012. aastaks, mil Obama taotleb tagasivalimist, prognoosivad Bloombergi küsitletud analüütikud majanduskasvu keskmiselt 3% ning tööpuudust jätkuvalt kõrgel 8,7% tasemel. 

Hetkel kuum