Obamal läheb oma plaanidega raskeks

Suurimaid eriarvamusi ongi oodata eelarve ja USA suure defitsiidi üle - juba tuleva aasta hakul tuleb defitsiidi ülempiiri praeguselt 14,3 triljonilt dollarilt tõsta. Obama on moodustanud defitsiidiküsimuse arutamiseks vabariiklastest ja demokraatidest koosneva erikomisjoni, mis peab oma ettepanekud esitama 1. detsembriks. Seni on aga demokraadid ilmutanud väga väikest kompromissivalmidust kulude kärpeks suurtes programmides nagu Medicare. Vabariiklased omalt poolt on kindlalt vastu maksude tõstmisele. Üksmeelt pole, mida teha president George W. Bushi ajal kehtestatud ajutiste maksukärbetega, mis lõpevad tuleva aasta alguses.

Energiapoliitika reformile, mis oli üks olulisemaid prioriteete Obama valimiskampaanias, pole vastu mitte üksnes vabariiklased, vaid ka hulk demokraate.

Obama nõunike sõnul läheb osa valitsuse tähelepanust edaspidi ka tervishoiureformi ja finantssektori reformi elluviimisele, mida Obama on nimetanud seni valitsuse suurimateks saavutusteks. Nõunikud ei usu, et vabariiklastel õnnestuks neid seadusi kuidagi "tagasi pöörata", nagu kampaanias lubati, ehkki Obama ise hoiatas eile, et vabariiklaste valimisvõit riskib mitmed demokraatide eestvõttel viimase 18 kuu jooksul läbi viidud muudatused ohtu seada.

Mis puudutab vahevalimiste järel Obama väljavaateid jätkata presidendiametis ka pärast 2012. aastat, siis näitab ajalugu, et nii Ronald Reagan kui ka Bill Clinton valiti teiseks ametiajaks tagasi hoolimata tagasilöögist Kongressi vahevalimistel. Suur erinevus on aga selles, et nii 1984. aastal kui ka 1994. aastal oli USA majandus taas toibumas. 2012. aastaks, mil Obama taotleb tagasivalimist, prognoosivad Bloombergi küsitletud analüütikud majanduskasvu keskmiselt 3% ning tööpuudust jätkuvalt kõrgel 8,7% tasemel.