USA valijaon pettunud
USA majandus on kriisist toibunud loodetust aeglasemalt – nii ennustatakse USA presidendi Barack Obama demokraatidele teisipäevastel Kongressi vahevalimistel ränka kaotust.
Kui sellest sünnib poliitiline patiseis ja senisest veelgi teravam Hiina kriitika, võib olukord majanduses veel kehvemaks muutuda, hoiatab pessimisti oreooliga majandusprofessor Nouriel Roubini. Keskpanga jõupingutustest, mis tõenäoliselt juba homme otsustab rahapressid uuesti käiku lasta, et laenuraha odavamaks muuta, üksi ei piisa.
Arvamusküsitlused näitavad, et USA demokraadid jäävad valimistel ilma enamusest Kongressi Esindajatekojas ning kaotavad kohti ka Senatis. Põhjuseks ameeriklaste rahulolematus riigi majanduse olukorraga ja pettumus Obama poliitikas, mis pole toonud kiiret leevendust – töötuse määr on püsinud 9,5 protsendist kõrgemal juba ligi 15 kuud.
Opositsioonis olevate vabariiklaste poolt hääletab ka suur osa USA ettevõtjatest – sealhulgas valdav enamus USA Kaubanduskoja liikmetest. Obama kriitikutest on näiteks Verizoni juht Ivan Seidenbergi süüdistanud Obamat ärivaenuliku keskkonna tekitamises nii investeeringuteks kui uute töökohtade loomiseks.
Positiivne on samas valijaskonnale märkamata jäänud (vt lisalugu).
Ettevõtjad on toetamas ka rohujuure tasandil tekkinud populistliku protestiliikumise – teelaudkonna või teepartei – kandidaate vabariiklaste leeris, ehkki rida nende seisukohti pole ärile kindlasti kasulikud. Olgu tegemist immigratsioonipoliitika, üleskutsetega laiali saata keskpank ja maksuamet või suhtumisega vabakaubanduslepingutesse.
Viimasest on saanud üks väheseid teemasid valimiskampaanias, kus demokraadid ja vabariiklased on ühel meelel – vabakaubandus on halb ja röövib USAst töökohti. Samal seisukohal on hiljutise WSJ/NBC News arvamusküsitluse järgi 53% USA valijatest.
Üldse on USA viimase kahe aasta poliitikat ilmestanud terav polariseerumine – vabariiklased on vastu olnud pea kõigele, mida presidendi partei on ette pannud – riiklikest abipakettidest majanduse ergutamiseks kuni finants- ja tervishoiureformini. Vabariiklaste valimisvõit muudab patiseisu veel tõsisemaks probleemiks – Nouriel Roubini sõnul pole sellisel juhul lootust ei täiendavaks stiimuliks, mida USA majandus praegu vajaks, ega meetmeteks riigi suure eelarvedefitsiidi kärpimiseks.
Obama kutsub valitsusele aega andma. "Oleme seda juba proovinud, mida nad (vabariiklased – toim.) praegu müüvad. Proovisime kaheksa aastat, kuid see ei töötanud. Me ei pöördu tagasi. Selles seisnebki valik nendel valimistel," ütles Obama viimasel kampaaniatuuril enne tänast valimispäeva.
Läinud nädalal avaldatud andmeil kasvas Ühendriikide SKP kolmandas kvartalis aastatagusega võrreldes 2%. Tempo on liiga aeglane, et töötus sellest väheneks. Investeerimise asemel eelistavad USA ettevõtjad aga rekordsummasid kassas hoida.
Mida Ameerika valija ei tea• Bloomberg National Polli andmeil arvab 52% ameeriklastest, et maksud on Obama ametisse asumisest tõusnud – tegelikult on valitsus kärpinud peamiselt keskklassi makse 240 miljardi dollari võrra; alla 150 000 dollarit aastas teenivatele peredele mõeldud programm kergendas maksukoormat 116 miljardi võrra; lisaks toetused kolledžiharidusele, töötutele jne.
• 61% usub, et majandus on languses – tegelikult lõppes 18 kuud väldanud majanduslangus 2009. a juunis, kolmandas kvartalis kasvas SKP 2%.• 60% usub, et pankadele päästmiseks eraldatud miljarditest ei näe riik punast pennigi – äsja Kongressile esitatud raportis teatas rahandusministeerium, et riik on tagasi saanud kõik pankadele eraldatud 245 mld dollarit ning teeninud 16 miljardit dollarit kasumit.