Lävepaku küsitluste järgi põhjendas enam kui 80% valijaist oma otsust murega USA majanduse olukorra pärast.

Lohutuseks õnnestus demokraatidel säilitada ülekaal Senatis – Senati enamuse liider Harry Reid edestas Teepartei toetusega vabariiklasest kandidaati Sharron Angle’i ning demokraadid olid võidukad ka tihedas rebimises Lääne-Virginia, California ja Connecticuti osariikides.

Südaööl helistas Barack Obama John Boehnerile, kellest saab Nancy Pelosi järel Esindajatekoja uus spiiker, et vabariiklasi õnnitleda ning arutada edasisi koostööviise. Valge Maja teatel ütles president, et soovib leida ühist alust, millelt riiki edasi viia ja ameeriklaste jaoks "asjad tehtud saada".

Esindajatekojas, kus valiti uuesti kogu koosseis, edestasid vabariiklaste kandidaadid nii pikaajalisi demokraatidest seadusandjaid kui ka uustulnukaid, kes said ametisse koos Obamaga napilt kaks aastat tagasi. Kui suure ülekaalu vabariiklased täpselt saavutasid, selgub siis, kui kõik hääled on loetud ja kahevahele jäänud tulemused lahenenud. Juba praegu on aga selge, et valijad on andnud vabariiklastele ajalooliselt ülekaaluka võidu, kirjutas WSJ. 

Washingtonis toimunud võidupeol ütles John Boehner, et vabariiklaste prioriteetideks saavad kulude kärpimine ja valitsussektori koomale tõmbamine. „Me loodame, et president Obama võtab nüüd rahva arvamust kuulda, muudab kurssi ning pühendub nende muutuste elluviimisele, mida valijad nõuavad,“ ütles ta. „Seal oleme valmis temaga koostööd tegema.“

Valimistel valiti 435 uut liiget Esindajatekotta ning 37 uut senaatorit sajakohalises Senatis. Lisaks toimusid 37 kuberneri valimised.

Vaatlejate sõnul lähevad need valimised USA ajalukku kui seni kulukaimad vahevalimised. Hinnanguliselt kulutasid kandidaadid ja parteid ning sponsorid valimiskampaaniale ligi 4 miljardit USA dollarit.