• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 08.11.10, 11:27
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ettevõtete ja majapidamiste laenuvõimekus on kasvanud

Eesti majandus ja koos sellega ka reaalsektori kindlustunne on 2010. aasta esimese kolme kvartali jooksul järk-järgult taastunud, teatas Eesti Pank.
Ettevõtete ja majapidamiste bilansid on tugevnenud ning reaalsektori laenuvõtmise võimekus tõusnud. Samas on nii majapidamiste kui ka ettevõtete laenutegevus kodumaisel krediiditurul jäänud loiuks. Kõige rohkem on vähenenud kinnisvara- ja ehitussektori rahastamine, samal ajal kui tööstus- ja kaubandusettevõtete laenuaktiivsus on kasvanud.
Kodumaine laenunõudlus on küll vähenenud, kuid ettevõtete otselaenamine välisriikidest oluliselt kasvanud. Muu hulgas viitab see asjaolule, et Eestis reaalsektori laenude riskipreemia kasvas kriisi käigus oluliselt rohkem kui Põhjamaades. See erinevus riskipreemiates pole ka 2010. aasta jooksul kuigi palju vähenenud.
Majanduskriis suurendas pankade riskikartlikkust ning pangad hakkasid kliente hoolikamalt valima. 2010. aastal on pangad reguleerinud laenupakkumist eelkõige kliente eristavate riskipreemiate abil, mahulisi piiranguid laenude väljastamisele ei seata.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Intressi­marginaalide üldine kõrge tase näitab, et pangad soovivad praeguses majandus­keskkonnas hoida laenuandmise riskid kontrolli all. Samal ajal ei ole pankadel otseseid piiranguid laenunõudluse finantseerimisel ning valmisolek laenumahtude ja omavahelise konkurentsi suurendamiseks on olemas.
Lähikuudel jääb reaalsektori rahastamise olukord stabiilseks. Tõenäoliselt elavneb reaalsektori rahastamine rohkem 2011. aasta esimesel poolel, kui majandusaktiivsuse ja reaalsektori kindlustunde taastumine hakkab avalduma ka kasvavas laenunõudluses ning pankadevaheline konkurents tiheneb.
Alates 2010. aasta sügisest hakkab Eesti Pank kaks korda aastas avaldama reaalsektori rahastamisvajaduse ja laenamise ülevaadet. See hõlmab panga- ja liisingustatistikat, finantskontode analüüsi ning laenunõudlust ja -pakkumist.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 11 p 12 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele