Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Juhised aitaks kartelli vältida

    Viimasel ajal on ettevõtjad üha sagedamini rääkinud avalikult hindade tõstmisest. Seda vaatamata asjaolule, et konkurentsiamet on järjest alustanud menetlusi kartellikokkulepete tuvastamiseks. Põhjuseks võib olla ettevõtjate teadmatus, et ka meedia vahendusel informatsiooni vahetades võidakse teatud tingimuste olemasolul tuvastada kartelli olemasolu.
    Konkurentsiseadus sätestab ettevõtjatele keelu vahetada konkurentsi kahjustavat teavet. Seadus on keelu osas väheinformatiivne, kuid see ei tähenda, et puuduksid konkreetsed reeglid, millist teavet võivad ettevõtjad omavahel vahetada ning millest võib avalikult kõneleda. Keelu sisu tuleneb eelkõige haldus- ja kohtupraktikast. Eesti vastav praktika on tagasihoidlik ning seetõttu lähtuvad konkurentsiamet ja kohtud keelu sisu analüüsimisel suurel määral Euroopas väljakujunenud põhimõtetest.
    Ettevõtjate jaoks on probleemiks asjaolu, et kuigi Euroopas on sisuliselt olemas reeglistik vahetatava teabe (sh hindade üle arutamise) lubatavuse/keelatuse kohta, ei olda neist sageli teadlikud ning seetõttu võidakse keeldusid ka tahtmatult rikkuda.
    Lahendusi on mitmeid - üks võimalus on küsimus reguleerida detailselt seaduse või määruse tasandil. See võib aga osutuda keeruliseks ja ebapraktiliseks, sest erinevate eluliste situatsioonide ühte üldisesse õigusakti kirjapanemine on raske ning võib teabevahetuse reguleerimisel olla isegi vastuoluline. Kuna ettevõtjatevaheline teabevahetus on keelatud ainult juhul, kui see kahjustab konkurentsi, võib tekkida olukord, kus teatava informatsiooni vahetamine mõnel juhul omab turul konkurentsi kahjustavat mõju, kuid teisel mitte. Seadusesse pandud keeld kehtib aga mõlemal puhul, kuigi põhjendamatult.
    Alternatiivseks lahenduseks võiks olla konkurentsiameti poolt väljaantavad õiguslikult mittesiduvad suunised (nn soft law), kus on kirja pandud printsiibid ja juhised, millest ettevõtjad infot vahetades lähtuma peaksid.
    Selline, ka Euroopa Komisjoni poolt sageli rakendatav praktika tooks ettevõtjatele suurema selguse infovahetuse lubatavuse piiridest ning aitaks mõista, millest konkurentsiamet rikkumisi hinnates lähtub. Mittesiduvate suuniste eeliseks on asjaolu, et kuna praktika konkurentsi puudutavate kaasuste alal pidevalt areneb, saaks konkurentsiamet vajadusel suuniseid täiendada ja täpsustada ilma aeganõudva seaduse muutmise protsessita.
    Kuna tegemist poleks õigusaktiga, saaks neid paindlikult rakendada iga konkreetse kaasuse analüüsimisel. Suunised oleksid abiks nii üldise õigusteadlikkuse tõstmisel kui ka õigusselguse loomisel.
    Autor: Tanel Tark
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: tarneahelaid ootavad ees suured muutused
Ettevõtted muudavad oma tootmise asukohti – kas siis viies neid poliitiliselt sobivamatesse ja turvalisematesse riikidesse või lõpptarbijatele lähemale. Ent tarneahelate ümberkujunemine toimub aeglaselt ja selle mõju hakkab avalduma veelgi aeglasemalt, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Ettevõtted muudavad oma tootmise asukohti – kas siis viies neid poliitiliselt sobivamatesse ja turvalisematesse riikidesse või lõpptarbijatele lähemale. Ent tarneahelate ümberkujunemine toimub aeglaselt ja selle mõju hakkab avalduma veelgi aeglasemalt, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
ELMO näeb enda kaugjuhitaval tehnoloogial rakendust ka sõjatööstuses
Tallinna kommunaalameti igavene juht paneb ameti maha
Linnasüsteemis 46 aastat töötanud, neist 25 aastat Tallinna keskkonna- ja kommunaalametit juhtinud Ain Valdmann teatas, et paneb alates 1. oktoobrist ameti maha.
Linnasüsteemis 46 aastat töötanud, neist 25 aastat Tallinna keskkonna- ja kommunaalametit juhtinud Ain Valdmann teatas, et paneb alates 1. oktoobrist ameti maha.
Soomlased ehitavad Helsingisse 400 miljonit maksva soojuspumba
Mereveest sooja tootmine, mida plaanitakse ka Tallinnas, saab Soome pealinnas peatselt tõeks: Helsingi sooja- ja elektritootja Helen plaanib 400 miljoni euro eest püstitada pealinna Salmisaarele tohutu mereveel töötava soojusvaheti.
Mereveest sooja tootmine, mida plaanitakse ka Tallinnas, saab Soome pealinnas peatselt tõeks: Helsingi sooja- ja elektritootja Helen plaanib 400 miljoni euro eest püstitada pealinna Salmisaarele tohutu mereveel töötava soojusvaheti.
Prokuratuur sõdib Ekspressi ajakirjanike trahvimise nimel riigikohtuni välja
Markantne kaasus, kus prokuratuur on veendunud, et ajakirjanikud peaksid kohtumenetlusest tehtavate lugude jaoks võimudelt loa saama, saab nüüd lõpplahenduse riigikohtus.
Markantne kaasus, kus prokuratuur on veendunud, et ajakirjanikud peaksid kohtumenetlusest tehtavate lugude jaoks võimudelt loa saama, saab nüüd lõpplahenduse riigikohtus.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.