Ostjatele jäeti tühermaa

Artikkel

- Uudised
- Erik Prozes
- 11. november 2010 kell 21:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ostjatele jäeti tühermaa
Mülgastes kulgev rada on isegi maasturiga raskesti läbitav. Kahele poole teed jäävad elektrikapid on osaliselt rüüstatud ja pikali vajunud. Kui poleks kõle novembripäev, kostuks veesilmadest igatsevat krooksumist. Siia, linna lähedale looduserüppe lootsid nelja aasta eest kodu ehitada 60 krundiostjat.
Artur Antropovilt ja Meelis Niinelt põlluarendusele krundi ostnud Imre tunneb end petetuna. 2006. aastal Algi teele kinnistut ostes oli tal plaan siia kodu rajada. Teda julgustas lepingupunkt, milles lubati 2008. aastaks teed ja tänavavalgustus rajada.
Suur oli Imre ja kümnete teiste krundiomanike ehmatus, kui selgus, et vallavalitsus keeldus neile ehitusluba väljastamast, sest lisaks olematutele teedele on pinnas osaliselt soine. Nüüd maksabki Imre kinnistu ostuks võetud pangalaenu ja loodab, et hinnad taastuvad: "Siis otsustan, kas müün maha või ehitan sinna midagi."
Imre võttis laenu kolmekümneks aastaks ja maksab praegu igas kuus tagasi 4000 krooni.
Võrdsetes osades kinnistuid omanud Artur Antropov ja Meelis Niin ei soovi äpardunud arenduse asjus kumbki vastutust võtta.
"Mulle kuulus vaid maa ja mina selle arendusega ei tegelenud. Küsige Meelis Niinelt, kes arendas," ütleb Antropov, kes oma sõnul krundiomanike ees süüd ei tunne.
Niin aga tulistab vastu: "Nii, nagu jagunesid maad 50 : 50, nõnda jagunes ka vastutus. Artur Antropov osales selle projekti arendamisel võrdselt minuga - me tegime seda koos." Siiski on kinnistute omanikud arenduse teemal suhelnud Meelis Niinega ja talle kuuluva Linnakujunduse Bürooga.
Niine sõnul läksid tema ärid Artur Antropoviga lahku 2009. aasta lõpus: "Mind lükati ärist välja," ütleb ta.
Kas sellega oli seotud ka Artur Antropovi vend Robert?
Niin mudib oimukohti ja ta hääl kahaneb vaikseks. "Jätame selle nii praegu," põikleb ta pärast väikest mõttepausi vastamisest kõrvale.
Krundiomanikud pika ninaga jätnud Niine firma Linnakujunduse Büroo oli reformierakondlasest riigikogu liikme Robert Antropovi 2007. aasta valimiskampaania üks varjatud rahastajaid. Reformierakonna rahastamisskeemist kirjutas Äripäev aasta tagasi, mispeale asuti seadust muutma, et tulevikus välistada R-skeemi taolised juhtumid.
Linnakujunduse Büroo tasus reklaamifirmale Droom üle 256 800 krooni Robert Antropovi kampaania eest. Firmad seaduse järgi erakondi rahastada ei tohi ja Antropov jättis osa kampaaniakulusid deklareerimata.
2009. aastal muudeti Linnakujunduse Büroo nimi kehtetuks ja ettevõte läks Hillar Taltsile kuuluva ASi L&H omandusse. Pärnakas Talts on tuntud ettevõtete likvideerijana. Tänavu oktoobris jõustus hoiatusmäärus ettevõtte sundlõpetamiseks.
Küsimusele, mida peaksid õnnetud krundiomanikud nüüd tegema, vastab arendaja Meelis Niin: "Nad ei jää oma hädas üksinda. Kindlasti tuleb pöörduda vallavalitsusse."
Rae valla ehitusameti juhataja Enno Harmipaik soovitab arendaja poolt hätta jäetud kinnistuomanikel omavahel organiseeruda ja ise rahalisi vahendeid otsida.
Nõnda moodustasidki petta saanud kliendid eelmisel aastal MTÜ Järvelind, mille juhatuse liige Tarvo lubab jätkata Meelis Niine mõjutamist: "Tal käib see nagu monopolimängus, et kõik varad on panditud, ja veeretab täringut. Loodame, et ta suure skeemitajana skeemitab 5 miljonit kokku ja täidab kohustused ära."
Võrreldes mõne päeva taguse porimülkaga on maa valge ja saabaste all praksub jää. "Olen kindel, et kümne aasta pärast on siin majad peal," ütleb Tarvo. "Mõned vanemas eas krundiomanikud seda võib-olla ei näe."
Loo alevikus Vanasauna
tänaval keerutab tuul kipskarpide kilesid nagu pruudi pulmaloori.
Paraku on karm põhjamaine kliima kündnud pruutide näkku juba nii sügavad vaod, et Jõelähtme vallaametnike arvates vaevalt nad enam mehele saavad.
Majade ehitamine seiskus 2008. aasta kevadel. 2009. aasta sügisel omandas need värskelt asutatud Swedinvest OÜ, mille omanik on Rene Tammo. Kuid juba selle aasta veebruaris kuulutati välja Swedinvesti pankrot ja lagunevad majad on pankrotivarana müügis.
Rene Tammo põhjendab ebaõnnestumist välisinvestorite loobumisega: "Projekti rahastamiseks oli kokkulepe Rootsi investoriga, kes kahjuks otsustaval hetkel alt ära hüppas," rääkis Tammo.
Swedinvest on Tammol juba kuues ebaõnnestunud ettevõte. Kinnisvarafirmad Rae Kodu, Hascan Holding, Klanberg Invest, Bluecom ja Baltic Investment Properties on viis varasemat ettevõtet, mis Tammo käe all põhja on läinud. Selle aasta kevadel kuulutas Harju maakohus välja ka Tammo kui eraisiku pankroti ja mehele on seatud ärikeeld.
"Minuga seotud ettevõtted kannatasid viimaste aastate majanduslanguses eelkõige seetõttu, et kõige tugevama löögi all oli just kinnisvarasektor, kitsamalt öeldes põlluarendused. Kahjuks on ebaõnnestujate hulgas veel sajad teised Eesti ettevõtted," vastas Tammo küsimusele, kuidas ta ärid järjepanu luhtuvad.
Tallinna ümbruse põllud on kinnisvara ostjate jaoks kui miiniväli, sest hulganisti on pooleli arendusi, kuhu arendaja võib ka praegu krunte vabalt klientidele müüa ilma, et ta kohustuks infrastruktuuri välja ehitama. Seetõttu ei pruugi eramute ostjad saada oma majadele ka kasutuslubasid.
Üks selline näide asub Saku vallas. Nurmeniidu kinnisvaraarenduses käib praegu kolme-nelja eramu ehitamine. Uusasukaid ei näi kohutavat fakt, et juba valminud majade elanikud ei oma tänaseni kasutuslubasid. Arendaja on jätnud rajamata teed ja lõpetamata kanalisatsiooni. Pügada võivad kinnisvaraostjad saada arendajalt Anu Tikanilt, kes temalt krundi ostnute ja vallaametnike sõnul on erialalt hoopis juuksur.
Nurmeniidu elurajooni kinnistu ostnud Jarko jättis maja ehitamise pooleli, niipea kui kuulis probleemidest. "Ta ei ole pahatahtlik, vaid lihtsalt ei oska arendada," ütleb Jarko Tikani äritegevust iseloomustades.
Sel aastal Nurmeniidu arenduses maja ehitamist alustanud Jan kuulis probleemidest esimest korda Äripäevalt.
Kuigi ta on käinud seoses ehitusloaga mitu korda vallavalitsuses, siis tema sõnul seal teda tulevastes probleemides kasutusloa saamise asjus ei hoiatatud.
Tikanilt endalt kommentaari saada ei õnnestunud. Ta ütles vaid, et on üksik pensionär, teda see asi ei huvita ning viskas toru hargile.
Kuna õigusaktides puudub termin "arendaja", pole kinnisvaraarendajale sätestatud ka ühtegi õigusaktidest tulenevat nõuet. "Nii võib kinnisvaraarendajaks olla 6aastane laps või 80aastane vanatädi," kommenteerib Rae valla ehitusameti juhataja Enno Harmipaik tallegi tuttavat olukorda, kus vastutuse sadade inimeste elukäigu eest võtavad inimesed tänavalt.
Saue vallas Alliku külas Tiiri, Kaera, Põllu tänavate ja Kaevu tee piirkonnas arendataval alal on elav mälestus leebete lepingutega buumiajast, kus arendaja vastutus oli madal.
Saue vallavalitsuse planeeringute spetsialisti Maili Metsaotsa sõnul oli buumiaeg omavalitsustele õpetlik: ühe õppetunnina ei väljasta nad enam arendajale ehitusluba enne võrkude väljaehitamist. Mõnelt arendajalt nõuab Saue vallavalitsus etapiviisilist väljaehitamist, kus näiteks kümnest majast koosnev arendus ehitatakse ja võetakse valla poolt vastu mõne maja kaupa koos tervikliku tehnilise infrastruktuuriga.
Rae vallavalitsus on alates 2007. aastast arendajatega lepingut sõlmides oluliselt karmim, nõudes neilt üldkasutatavate teede, haljastuse ja kommunikatsioonide väljaehitamist ning lisagarantiisid.
"Eesmärk on kaitsta kogukonna huve ülikasumit taotlevate kinnisvaraarendajate ees," põhjendab ehitusameti juhataja Harmipaik.
Nõnda loodavad omavalitsused välistada uusi nukraid kipskarpide ja väljaehitamata teedega monumente.
Hetkel kuum