Alyona Stadnik • 12. november 2010 kell 11:15

Parts: Lumani kõne nagu vana Kukerpillid

Majandusminister Juhan Partsi sõnul ootas ta Toomas Lumani kõnest eilsel kaubandus-tööstuskoja 85. aastapäeval midagi uut.

"Minu kõnede ootus on juba ammu olnud mingi uue sümfoonia ootus, Lumani kõne oli siiski nagu vanad Kukerpillid laulavad," kommenteeris Parts.

"Uusi sümfooniaid, mis puudutavad, mis panevad hetkeks mõtlema, mis mõjuvad, nii nagu üks täiuslik muusikapala," põhjendas ta oma ootust. Partsi sõnul ei ole ta Lumani suhtes kriitiline, kaubandus-tööstuskojaga on ministril väga head suhted.

Partsi sõnul häirivad Lumani poolt kritiseeritud pidevad seadusmuudatused küll ettevõtlikust, aga küsimus on pigem selles, kui pidev on pidev. "Julgen öelda, et nüüd seadusmuutmine on mastaapselt vähenenud," viitas ta võrdluses kahele eelmisele kümnendile.

Massiivsus on oluliselt väiksem kui 1990ndatel, kui ettevõtlus õitses ja toimetas, lisas Parts. Stabiilne õigusruum ja rahu on absoluutselt vajalik väärtus ja ka bürokraatia vähendamine on jätkuvalt aktuaalne, märkis ta.

"Bürokraatia vähendamiseks on kaks võimalust, kas seda teha samm-sammu haaval või me suudame ümber mõtestada kogu avaliku teenistuse toimevõtted," rääkis Parts. See aga ei tähenda ministri kinnitusel mingit revolutsiooni, vaid see on küsimus, et kui palju on meil avalikku teenistust ehk avaliku võimu toimetamist, palju on sellel reaalset tulemust ja vajadust.

Lumaniga võib nõustuda, et meie arengutase vajab teatud olulist ümbermõtestamist, lisas Parts. "Meil ei ole vaja avalikku teenistust selleks, et seadusi teha, käia Euroopa Liidus," lausus ta. Avalikku teenistust vajatakse selleks, et meie majandus areneks, ühiskond areneks, lisas majandusminister.

Partsi sõnul on majandusministeeriumi poolt ettevõtete kaasamine seadusmuudatustesse väga tähtis. Kui suudame ettevõtte huvid ja riigi huvid kokku viia, siis on konsensus. Kui seisukohad lähevad lahku, siis on oluline arvamus ära kuulata ja argumenteerida, rääkis ta.

Ministri kinnitusel on seadusandluse muudatused paljuski seotud Euroopa siseturu arengutega ning see tekitab lõhet. "Küsimused, millele riik peab vastama on ühel pool kraavi ja Eesti ettevõtted oma igapäevase tegelikkusega teisel pool kraavi," selgitas Parts.

"Ühinemisel Euroopa Liiduga tuli meil üle võtta strateegiaid, sealt tulenevalt õiguskeskkonda, mis puudutab Euroopa siseturgu," jätkas ta. Selles osas tunneb Parts ministrina, et tihti puuduvad Eestil seisukohad, majandushuvid, samuti puudub võime defineerida majandushuve, mis ei kinnistaks olemasolevat olukorda, vaid raskusi tekib 3-5 aasta perspektiivi nägemisega. "Seetõttu on seisukohad suhteliselt udused või ümmargused," kommenteeris ta.

"Meie jaoks on äärmiselt oluline, et ikkagi ettevõtte huvid mõtestada rahvuslikeks  riiklikeks huvideks," nentis Parts. See on meie aja väljakutse, kuidas ettevõtete üldised huvid defineerida riigi ja rahvuslike huvide kaudu, neid esitada nendes teemades, mis meil päevakorras on, lisas ta.

Majandusministri sõnul pole veel selge, kuidas ettevõtete huvid ühendada avatud konkurentsis ja majanduses. "Peame vastama uute aegade väljakutsetele, mis ei ole mingisugune soigumine näiteks astmelisest tulumaksust," rääkis Parts.

Ta tõi ka näite olukorrast, kus Eestil puudub siseturu initsiatiiv: Euroopa Liidult on lähiajal tulemas umbes 80 seadusealgatust. "Kus on siis läbimõtiskletud Eesti ettevõtete üldised huvid, mida me igal juhul selles peaksime silmas pidama," küsis Parts. Majandusministri arvates on meie aja väljakutsete jaoks vaja positsioneerida ennast ka taustsüsteemis.

Hetkel kuum