Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Värvilised ringid ja pea täis segadust
Esmaspäeva varahommikul on Prisma Peremarketi kontorisse Mustamäel kogunenud trobikond vahetusevanemaid ja kassapidajaid, kellele ettevõtte klienditeeninduse juhataja Kaire Nurk eurode koolitust teeb. Kui alguses valitseb ruumis esmaspäevahommikuselt ja eestimaiselt lörtsine vaikus, siis paberrahade kotist väljavõtmisel saabub elevus. Töötajad uudistavad eurosid ja arutavad omavahel asju sosinal.
"Euro rahatähe paber on puuvillast," lausub Nurk. Töötajad uurivad seepeale rahatähti veel uudishimulikumalt ja noogutavad asjalikult. Ühte 500eurost rahatähte käes hoidev Prisma töötaja hüüatab: "Meie seda nagunii ei näe!" Tõenäoliselt maksavad inimesed rohkem müntide või pangakaardiga.
Kui esmapilgul tundub mõte euroraha koolitusest veidi huumorina, siis lähemal vaatlusel selgub, et tegemist on tõsise tööga. Rahatäht on kaunistatud kõikvõimalike märkidega, mis igaüks erineval moel sümboliseerib ELi riikide ühenduskohti või kujutab endast mõnda raha turvaelementi.
Eurol on peal kõikvõimalikud tähed ja kallutades ilmuvad nähtavale vikerkaarevärvilised ringid, reljeefsed ja helendavad märgistused, mis töötajates segadust tekitavad. "Euroraha võltsingu avastamisel on parimaks abimeheks sõrmed ja silmad," lausub Nurk ja töötajad libistavad sõrmedega üle vikerkaarevärviliste ringikestega rahatähtede. Kui sularaha õigsuse tuvastamine tundub esmapilgul keeruline, siis müntide puhul on pilt selgem. Üleüldise mündikõlina saatel katsutakse münte ning proovitakse nende parimat käsitsemisnurka.
"Käsi hakkas sügelema," märgib itsitades üks kassatöötaja ja lisab: "Ilmselt seepärast, et raha tuleb." Üldiselt münte väga ei võltsita, teab Nurk märkida.
Uudistavad pilgud rahunevad mõne aja pärast siiski veidi, kui koolitusruumi tuuakse vaatamiseks uus rahatuvastamise masin, mis peaks võltsitud rahatähed automaatselt kindlaks tegema. Need pannakse igasse kassasse. Lisaks tulevad uued mündi- ja sedelilugejad. Kõik maksab kinni Prisma ise.
"Eurole üleminekuga seotud kulude suurusjärk on pea kaks miljonit krooni," märgib Prisma Peremarketi turundus- ja kommunikatsioonijuht Kadri Lainas.
Eurole üleminek toimub 31. detsembri keskööl, pärast seda on kaks nädalat paralleelselt kasutusel kaks valuutat - kroon ja euro.
Prisma teenindustöötajatele tähendab euro tulek sel aastavahetusel tavapärasest pikemat tööpäeva. "31. detsember tuleb seekord kindlasti veel töisem kui tavaliselt," kinnitab Nurk.
Autor: Kaisa Tahlfeld