Ennetav kahjuhüvitis külvab vastuseisu

"Ma pean tunnistama, et vaatamata paljudele saavutatud kompromissidele on jäänud õhku mõned küsitavused ja kahtlused," rääkis õiguskomisjoni liige, reformierakondlane Robert Antropov riigikogus. Ta vihjas, et üleeile ajalehtede ja arstide liidu õiguskomisjonile ja õiguskantslerile saadetud pöördumisele.

Ajalehtede liidu hinnangul võib ennetava kahjuhüvitise nõue mõjuda heidutavalt kodanikele, kes ei julge enam oma seisukohti karistuse kartuses väljendada. Pealegi on liidu hinnangul ennetav kahjuhüvitis põhiseadusega vastuolus, sest ei järgi süütuse presumptsiooni põhimõtet ning kannab kompenseeriva funktsiooni asemel karistuslikku.

Tugeva vastuseisu tõttu pidas roheliste esindaja Aleksei Lotman vajalikuks arutelu katkestada, et eelnõuga oleks päri ka ajalehtede liit.

Liidu juhi Mart Raudsaare sõnul oluline, et nii riigikogus kui ka laiemalt on tekkinud arutelu. "Minu emotsioon on positiivne, et riigikogus leidus jõude, kes võtsid sõna. Pean siin silmas rohelisi ja sotsiaaldemokraate," ütles Raudsaar täna õhtul.

Tema sõnul on ajalehtede liit endiselt seisukohal, et ennetav kahjuhüvitamise nõue tuleb eelnõust kaotada või kehtestada rahalised piirid.

Kui eelnõu ülehomme siiski läbi läheb, lubas Raudsaar, et liit loodab presidendile. Viimase võimalusena kavatseb Eesti Ajalehtede Liit kaevata otsuse edasi Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Raudsaar kinnitas, et isegi, kui keegi peaks minema selle pärast vangi või tuleb maksta hiigelsummasid, tehakse seda nui neljaks.

"Minu arvates on liit teinud väga kõva lobitööd, aga põrganud ikka vastu sedasama müüri. Meil on vorst vorsti vastu kaup ja kuna meil on võlakaitseseadus vastu võetud, tuleb nn allikakaitse seadus ka vastu võtta, sest muidu läheb valitsus lõhki," rääkis sotsiaaldemokraat Hannes Rumm, kes hääletas samuti eelnõu vastu. 

Mart Raudsaar tõi välja, et seaduse vastuvõtmine koormaks praegu niigi suure koormuse all olevaid kohtuid veelgi.

Rober Antropov lausus, et uuel õigustaval ja kohtupraktikal võiks anda aega kujuneda. "On olnud selline, ütleksin vabatahtlik ajakirjanduseetika jälgimine ja ükski seadus pole seni inimese au ja väärikust otseselt kaitsnud. Nii et anname kujuneda kohtupraktikal sellele uuele õigustavale," rääkis ta.

Autor: Katariina Krjutškova, Indrek Kald