Silvia Kruusmaa • 25. november 2010 kell 9:42

Antropov: laimatud ja solvatud seni liiga väikseid kahjutasusid saanud

Kommenteerides täna riigikogus vastu võetud nn allikakaitseseadust toonitas õiguskomisjoni liige Robert Antropovi, et inimese au ja väärikuse kaitsepeab olema tõhus ning selle rikkumisel peab kahjuhüvitis olema piisavalt mõjus ja kandma ennetavat iseloomu.

''Siiani kehtinud seaduse alusel ei ole kohtud meedias laimatud ja solvatud inimestele selliseid kahjutasusid välja mõistnud, mis paneksid meediat hoiduma inimeste au ja väärikuse teadlikust alandamisest. Meedial on kõik õigused, samas kui tema vastu ei saanud inimesed ennast efektiivselt kaitsta. Seadusandja kohus oli leida selles küsimuses tasakaal ja uus seadus seda ka võimaldab," ütles Robert Antropov.

Õiguskaitsevahendite tõhusus ja mõjusus seoses isikuõiguste rikkumisega on olnud korduvalt teemaks ka Euroopa Kohtus, lisas Antropov, jättes siiski selgitamata, miks pole Eesti kohtud seni suuremaid kahjuhüvitisi määranud.

Antropovi sõnul on nn allikakaitseseadusel kaks peamist eesmärki: luua seaduslik alus ajakirjandusliku allika kaitseks ning samas tugevdada selliste isiklike õiguste kaitset nagu on kehaline ja eraeluline puutumatus või isiku hea nimi. ''Põhiseadus tagab igaühele õiguse väljendusvabadusele ehk õiguse levitada mis tahes sisuga informatsiooni mis tahes viisil. Kuid põhiseaduses on ka sätestatud, et igaüks peab oma õiguste ja vabaduste ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Samas annab põhiseaduse § 45 võimaluse piirata väljendusvabadust au ja hea nime kaitseks seadusega ning just sellise seaduse me vastu võtsimegi,'' lausus Antropov.

Antropovi sõnul näeb uus seadus näiteks ette, et kohtunikul on õigus nõuda ajakirjanikult allikate kohta ütlusi vaid juhul, kui kriminaaluurimine puudutab kuritegu, mille eest on ette nähtud vähemalt kuni kaheksa aastat vangistust, ütluste andmiseks esineb ülekaalukas avalik huvi ning muude menetlustoimingutega, kas ei ole võimalik tõendeid koguda või on see oluliselt raskendatud.

''Kurjategija tabamiseks ja süüdimõistmiseks raskete ja ühiskonnale ohtlikke kuritegude puhul peab kohtul jääma võimalus allikat identifitseerida ja tema ütlusi tõendina kasutada. Kehtivas õiguses pole see aga üldse reguleeritud ja ükskõik millise süüteo puhul, nn infoallika anonüümsus pole garanteeritud,'' ütles Antropov.

Hetkel kuum