President Toomas Hendrik Ilves kuulutas välja nn allikakaitse seaduse, mille vastu on Eesti meediajuhid korduvalt sõna võtnud.
Seadus sätestab ennetava kahjuhüvitise võimaluse, samas on nii riigikohus, Tartu Ülikooli õigusteaduskond kui ka Eesti Advokatuur kinnitanud, et ennetavaid hüvitisi pole vaja.
Advokatuuri esimees Toomas Vaher on öelnud, et justiitsministeerium ega teised eelnõu toetajad pole suutnud esitada arukat vastust, kelle huvides eelnõu algatati ning milline on see valijate huvigrupp, kelle soove parlament taolise eelnõu kaudu seaduseks valab. "Valijate soove ja huve ei ole selle eelnõu puhul kuskilt näha ega kuulda," kinnitas ta.
Sel nädalal tegid Postimehe, Eesti Ekspressi, Eesti Päevalehe, Maalehe ja Äripäeva peatoimetajad presidendile ettepaneku kaaluda eelnõu tagasi saatmist Riigikokku, et jätkata arutelu ajakirjanduse rolli üle demokraatlikus ja avatud ühiskonnas.
Peatoimetajate hinnangul võimaldab praegu kehtiv seaduslik raamistik ajakirjandusel julgelt kirjutada tõde, allikaid seejuures konfidentsiaalsena hoides, ja isikutel end kohtus efektiivselt kaitsta. Sellise seaduste ja iseregulatsiooni tulemusel tekkinud tasakaalu rikkumine viib uute reeglite kujundamisele, mille tulemusi on raske ette prognoosida, leiavad peatoimetajad.
Ringhäälinguseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse muutmise seadus võeti riigikogus vastu 25. novembril.
Seotud lood
Eesti Inimõiguste Keskus kirjutas täna avaldatud aastaaruandes, et valitsus eiras hea õigusloome tavasid, kuna ei kaasanud allikakaitseseaduse üle peetud aruteludesse ajakirjandusväljaandeid.
Ain, Siim ja Sulev Seppik nõuavad Äripäevalt aprillis ilmunud artikli „Ärimees Kessneri mustkunst“ ja „Kuidas Tolmats lõksu meelitati“ avaldatud andmete ümberlükkamist ja avaliku vabanduse avaldamist.
Meediavaidluste spetsialist advokaat Ants Nõmperi sõnul on meediavaidluste arv pärast karistuslike kahjuhüvitiste jõustumist tõusnud ning võib öelda, et inimesed on nn hüvitisi kalastama asunud.
Telekanali TV3 vastu on esitanud hagi uudistesse jõudnud naine, kes ekraanil kähmles, lõhkus telekanali võttetehnika ning viidi politseisse, kinnitas AS TV3 juhatuse esimees Priit Leito.
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.
Enimloetud
1
Omanik: “Ei ole kantimine!”
4
Võttis dividendi 25 miljonit
6
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Hetkel kuum
![Saneerimisnõustaja hinnangul on kinnitusvahendite hulgi- ja jaemüügiga tegelev Janere maksejõuetu ning ettevõtte tegevus viidi uue ettevõtte alla. Janere omaniku sõnul ei tegele ta mingi kantimisega.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=c6dcfcae-7d46-508f-b14c-f44602bef15f&width=3840&q=70)
Omanik: “Ei ole kantimine!”
![Soler & Palau esindaja Hilario Tome ja ETS NORDi juhatuse esimees Urmas Hiie.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=2bd8bfe9-ad4b-566f-abe6-5d2d84601360&width=3840&q=70)
“Meid on soovinud ära osta paljud ettevõtted”
![Napilt 17-aastaselt Hispaania koondises Euroopa meistriks tulnud Lamine Yamal Berliini olümpiastaadionil tiitlivõitu tähistamas.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=34f38a38-d679-549c-8cd6-2287caba1704&width=3840&q=70)
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Tagasi Äripäeva esilehele