Demokraatiast autokraatiasse

Eile võttis riigikogu napi, kuid täpse häälteenamusega vastu nn allikakaitseseaduse ning nüüd sõltub Eesti ajakirjandusvabadus vaid president Toomas Hendrik Ilvesest.

Äripäevale tundub, et riiki juba aastaid valitsenud Reformierakond on Eesti rahva (ja ajakirjandusega) tegemas mingit võikamat sorti katset, kui pikalt ja kui tugevat survet me kannatada jaksame. Et kus on see piir, mil tuim eestlane plahvatab, tänavale tuleb ja meelt avaldama hakkab? See piir on lähedal. Kuid täna me ei lähe veel tänavaile skandeerima, vaid avaldame meelt siinsamas, oma veergudel. Nii teevad täna kõik suuremad Eesti väljaanded. Äripäev usub, et Eesti ajakirjandus on nii nüüd kui ka võimalikes ajakirjandusvabadust ohustavates kohtuasjades solidaarne.

Seega leiame täna koos teiste Eesti Ajalehtede Liidu liikmeslehtedega, et see eelnõu on oht Eesti ühiskonna demokraatlikele põhiväärtustele ning sealhulgas demokraatia nurgakiviks olevale ajakirjandusvabadusele.

Äripäeva arvates võib ennetava kahjuhüvitise mõiste seadusesse kirjutamine heidutada kodanikke oma arvamust (nt poliitikute suhtes) karistuse kartuses avaldamast. Kui seni kompenseeriti sõnavabaduse rikkumist lähtuvalt toimunud teost, siis nüüd on sisse toodud karistuslik funktsioon võimalike tulevikutegude eest, mis ei ole omane demokraatlikule riigile. See on omane autoritaarsele riigile. Pealegi ei puuduta seadus ainult meediat, see puudutab kõiki, kes sõna võtavad - olgu siis blogides, tänaval meelt avaldades või e-kirja saates.

Äripäev kutsub koos teiste lehtedega presidenti üles seda seadust mitte välja kuulutama, kuna seaduse rakendamine võib tähendada lõppu Eesti senisele 18aastasele eduloole.

Kuidas on üldse tänapäeva demokraatlikus riigis võimalik niiviisi meediat suukorvistada? Paradoksaalselt võeti ajakirjandusvabadust piirav seadus vastu end parempoolsetena deklareerinud Isamaa ja Res Publica Liidu ja Reformierakonna liikmete ühisel nõul. Kuna reformierakondlane Hannes Astok eile puudus, tuli võimuerakondadele meie suureks üllatuseks appi roheliste fraktsiooni aseesimees Marek Strandberg! Miks? Kas küsimus isiklikus vimmas? Eks ole Strandberg meiegi lehes negatiivset tähelepanu saanud. Igal juhul on Strandbergil nüüd Reformierakonnalt midagi vastu saada. IRL on oma palga - valimispropagandaks kasuliku võlakaitseseaduse - juba kätte saanud.

Sisuliselt olid seaduse poolt ka keskerakondlased ja roheline Mart Jüssi, kes jätsid lihtlabaselt hääletamata. Ka mittehääletamine on seisukohavalik. Lihtsalt, käed rüpes, pealt vaadata, kuidas keegi oma olemasolu eest heitleb, on kuritegelik. Vastu julges sellele seaduseelnõule hääletada vaid 12 parlamendi liiget - kuus sotsi, kolm rohelist ja kolm endise rahvaliidu fraktsiooni liiget. Olge te tänatud.

Autor: ÄP