Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Elulised seigad muinasjutust reaalsuseni

    Juba esimesest viiest minutist oli aru saada, et Rakvere teatri lavastus "Kunstveri ja -pisarad" põhineb aastatega tuttavaks saanud süžeel, mille on välja kujundanud lugematu arv seebioopereid.
    Peategelaseks oli vaene tüdruk maalt (Liis Haab), kes satub rikkasse linnaperekonda majapidajannaks. Perepoeg armub tüdrukusse, kuigi on ise kihlatud oma onupoja tütrega.
    Etenduse alguses olid kõik karakterid klišeelikud ja algelised. Nende melodramaatiline olek ajas mitu korda naerma. Tõesti meenutasid nii groteskne kõneviis kui ka ülepaisutatud žestid Ladina-Ameerika seebikat.
    Kui põhiteema oli läbi mängitud, hakati seda kordama. Iga korraga muutus see lähedasemaks reaalsusele. Kordused aga tekitasid küsimuse, kas sellega kõik piirdubki.
    Kuid ei. Iga esitamisega muutusid teatud elemendid, näiteks riietus ja kõneviis, ning sellega kaasnes üha rohkem huumorit.
    Eriti meeldisid mulle laulunumbrid. Kõrvu jäi kõlama Diego (Lauri Kaldoja) esitatud laul "Kangelased".
    Kui rääkida karakterite arengust, siis toimus see sujuvalt, kuid iga stseeni taust muutus aina sürrealistlikumaks. Kasutati erinevaid vahendeid ja võtteid: televiisor, kus kerisid laulusõnad, kardinatagune siluett ja akvaarium.
    Lõpuks oli lavale kogunenud nii mitu lavastuslikku elementi ja eset, et mõte, mida trupp ehk üritas edasi anda, ei pruukinud vaatajani jõuda.
    Pean tunnistama, et veidi pettumust valmistas kiire ja järsk lõpp, mille arendamine oleks loonud sisule tugeva raami ja võib-olla pannud nii mõnegi inimese pikemalt mõtlema.
    Oleksin tahtnud näha rohkem teemaarendust ning põhjuste ja tagajärgede seoseid. Aga eks selle tüki vaatamine oligi rohkem nagu pusle kokku panemine.
    Autor: Catriona Taruste
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: tarneahelaid ootavad ees suured muutused
Ettevõtted muudavad oma tootmise asukohti – kas siis viies neid poliitiliselt sobivamatesse ja turvalisematesse riikidesse või lõpptarbijatele lähemale. Ent tarneahelate ümberkujunemine toimub aeglaselt ja selle mõju hakkab avalduma veelgi aeglasemalt, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Ettevõtted muudavad oma tootmise asukohti – kas siis viies neid poliitiliselt sobivamatesse ja turvalisematesse riikidesse või lõpptarbijatele lähemale. Ent tarneahelate ümberkujunemine toimub aeglaselt ja selle mõju hakkab avalduma veelgi aeglasemalt, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
ELMO näeb enda kaugjuhitaval tehnoloogial rakendust ka sõjatööstuses
Tallinna kommunaalameti igavene juht paneb ameti maha
Linnasüsteemis 46 aastat töötanud, neist 25 aastat Tallinna keskkonna- ja kommunaalametit juhtinud Ain Valdmann teatas, et paneb alates 1. oktoobrist ameti maha.
Linnasüsteemis 46 aastat töötanud, neist 25 aastat Tallinna keskkonna- ja kommunaalametit juhtinud Ain Valdmann teatas, et paneb alates 1. oktoobrist ameti maha.
Soomlased ehitavad Helsingisse 400 miljonit maksva soojuspumba
Mereveest sooja tootmine, mida plaanitakse ka Tallinnas, saab Soome pealinnas peatselt tõeks: Helsingi sooja- ja elektritootja Helen plaanib 400 miljoni euro eest püstitada pealinna Salmisaarele tohutu mereveel töötava soojusvaheti.
Mereveest sooja tootmine, mida plaanitakse ka Tallinnas, saab Soome pealinnas peatselt tõeks: Helsingi sooja- ja elektritootja Helen plaanib 400 miljoni euro eest püstitada pealinna Salmisaarele tohutu mereveel töötava soojusvaheti.
Prokuratuur sõdib Ekspressi ajakirjanike trahvimise nimel riigikohtuni välja
Markantne kaasus, kus prokuratuur on veendunud, et ajakirjanikud peaksid kohtumenetlusest tehtavate lugude jaoks võimudelt loa saama, saab nüüd lõpplahenduse riigikohtus.
Markantne kaasus, kus prokuratuur on veendunud, et ajakirjanikud peaksid kohtumenetlusest tehtavate lugude jaoks võimudelt loa saama, saab nüüd lõpplahenduse riigikohtus.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.