Kas jõukate arvelt rikastumine seadustatakse?

"See loob alused eraõiguslike isikute vahelisteks karistusliku iseloomuga või ebaõiglase rikastumise eesmärgiga menetlusteks," kritiseerib Advokatuuri esimees, vandeadvokaat Toomas Vaher.

"Nn. allikakaitse seaduse peamine probleem ei ole minu arvates sõnavabaduse ega meedia küsimus, vaid see, et allikakaitse teema kattevarjus tehakse põhimõtteline muudatus tsiviilõiguses, mis puudutab potentsiaalselt kõiki isikuid ja võimaldab kahju juhtumite korral nõuda mitte üksnes tekitatud kahju hüvitamist, vaid ekstra summasid rikkuja distsiplineerimiseks," räägib Vaher.

Ta ei näe arvatavas vastuvõetavas seaduses midagi head.

"Miinuseks on ülalviidatud põhimõtteline muudatus õiguskorras, mis ei ole mulle kui kodanikule ja juristile hästi aktsepteeritav. Nüüd luuakse hoopis uus tasand, et lisaks kahju korvamisele saab sama hüvitise koosseisus lisaraha nõuda, et kahju tekitajale piltlikult öeldes vastu näppe anda," on Vaher nördinud.

Advokatuuri esimehe väitel on tegemist Ameerika-vaimustuses sündinud eelnõuga.

"Kahju, et selle eelnõu läbisurumine on muutunud eesmärgiks omaette," märgib Vaher.

Vandeasdvokaadi sõnul ei ole ta siiani kuulnud justiitsministeeriumi ametnikelt ega minister Rein Langilt, miks ja kellele nn allikakaitseseadust vaja on.

"Justiisministeerium ega teised eelnõu toetajad ei ole suutnud siiani esitada arukat vastust, kelle huvides selline eelnõu on algatatud ning milline on see valijate huvigrupp, kelle soove parlament taolise eelnõu kaudu seaduseks valab. Valijate soove ja huve ei ole selle eelnõu puhul ei ole kuskilt näha ega kuulda. Ma saan aru, et justiitsministeeriumi töötajatel on ka hääleõigus, aga see pole see," ironiseerib Vaher.

Advokatuuri esimees rõhutab, et advokaadid on olnud teravalt seaduse vastu.

"Ükskõik, kuidas neid eelnõu sõnu sättida, mõte jääb samaks - kannatanule antakse võimalus nõuda rohkem raha, kui on temale tekkinud kahju, lähtudes muuhulgas sellest, kui rikas on kahju tekitaja. Võib kasutada erinevaid ilustavaid mõisteid ja sisu peitvaid sõnastusi, mõte jääb samaks. Kannatanu saab võimaluse kahju tekitaja arvelt jõukamaks saada, kui ta varem on olnud. Löögi alla ja võibolla ka provokatsioonide sihtmärgiks võivad sattuda jõukamad ettevõtted ja jõukamad inimesed," hoiatab Vaher.

"Väga raske on öelda, kes sellest ennetavate kahjuhüvitiste seadusest kõige rohkem kasu saab. See on sisuliselt loose cannon, mis võib juhuse läbi tabada igaüht ja ootamatult rikkaks teha ükskõik kelle," koputab vandeadvokaat veelkord riigikogulaste südametunnistusele.

Vaher oletab, et võib tekkida hulk advokaate-juriste, kes spetsialiseeruvad sellistele kaasustele ning edukustasu põhimõttel püüavad kahju tekitaja arvelt võimalikult suuri summasid teenida.

"Samuti on mõeldav, et taoline kohtusse kaebamine kujuneb teatud õigusteenuste valdkonna majandusharuks, mille eesmärgiks on kellegi õnnetuse pealt teenida," lisab jurist.

Vaher arvab, et esialgu kahtuid hagiavaldustega üle ei ujutata.

"Tekivad üksikud drastilised kaasused, kus keegi saab ebaõiglaselt nuheldud ja keegi saab palju raha. Võib tekkida teatud ring isikuid, kes on õigussüsteemis sügavalt pettunud ja teine hulk isikuid, kes on leidnud viisi manipuleerimiseks," leiab vandeadvokaat.

Ta kardab, et  tulevikus võimendatakse iga väiksemgi möödalaskmine või valesti käitumine üle, tarbijad muutuvad sõjakamaks oma teenusepakkujate suhtes, naabrid naabrite suhtes ning pikkamööda võib tekkida üksteise kohtussekaebamise kultuur, mis seni on olnud meie inimestele võõras.

"See võib võtta aega ja ei tule üleöö, paraku ei ole need protsessid tõenäoliselt enam tagasipööratavad. Mitte koheselt, aga pikas perspektiivis tuleb taoliste hoiakute juurdumise korral järk-järgult kohtunike arvu hakata suurendama ning edaspidi kulub rohkem riigi raha kohtusüsteemi ülalpidamiseks, inimeste raha advokaatide palkamiseks ja ettevõtjate raha oma riskide kindlustamiseks," ennustab Vaher.