Kadri Paas • 6. detsember 2010
Jaga lugu:

Keelatud rahal muretu tee

Kui siiani kuulus keelatud annetuse vastuvõtmisega seonduv politsei ja prokuratuuri pädevusse, siis alates aprillist kontrollib parteide rahaasju komisjon, kus on ülekaalus erakondade liikmed.

25. novembril võttis riigikogu harvaesineva üksmeelega - põhiseaduskomisjoni eelnõu seaduseks vormistamise poolt oli tervenisti 80 rahvasaadikut, ainult sotsid olid teist meelt -vastu erakonnaseaduse, tühistades ühtlasi ühe seni parteidele tuska tekitanud karistusseadustiku paragrahvi, mis võimaldas erakonda keelatud annetuse vastuvõtmise ja tagastamata jätmise eest kriminaalkorras karistada.

MTÜ Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees vandeadvokaat Jaanus Tehver ütles, et riigikohtu üldkogu tunamullu augustis tehtud otsusest ilmneb selgelt, et sel ajal kehtinud erakonnaseaduse sätted erakondade rahastamise küsimuses olid põhiseadusega kooskõlas muu hulgas just seetõttu, et karistusseadustik nägi ette võimaluse rahastamise nõuete rikkumise puhul kriminaalvastutuse kohaldamist.

"Seega on riigikohtu üldkogu pidanud kriminaalkaristust kohaseks ja tõhusaks meetmeks erakondade rahastamise kontrolli tagamisel. Novembri lõpus riigikogus vastu võetud erakonnaseaduse muudatused tähendavad seda, et keelatud annetuse vastuvõtmise korral on sanktsioonina ette nähtud vaid kohustus see tagastada või riigieelarvesse kanda ning kui seda ei tehta ka kontrollikomisjoni ettekirjutusel, rakendatakse erakonna suhtes viivist 0,85% päevas," märkis Tehver.

"Seadusemuudatus toob kaasa keelatud annetuste vastuvõtmise takistamise seaduslike meetmete olulise nõrgenemise," on Tehver veendunud.

Põhiseaduskomisjoni liige Mart Nutt (IRL) märkis, et keelatud annetuse kriminaliseerimine ei anna praktikas eriti midagi. "Pelgalt raha või hüve andmine on jäämäe veepealne osa. Millised kokkulepped selle taga on, ei võimaldanud kehtinud karistusseadustiku paragrahv nii ehk naa tuvastada," tähendas Nutt.

Reformierakonna peasekretär Kristen Michal saatis algatuseks väljavõtteid uuest seadusest ja väitis, et uus seadus on samm edasi.

"Karistuse puhul on oluline selle mõjusus ja vääramatus, mis on ka selles seaduses tagatud. Nagu iga seaduse puhul on ka oluline, et kõik saaks aru, milline käitumine on seadusega kooskõlas ja milline mitte. Uue seadusega on see paremini tagatud," leidis oravapartei peasekretär.

Erakonnaseaduse ja karistusseadustiku paragrahviga toimus tänavu 10 kuu jooksul kummaline metamorfoos. Jaanuaris seisis eelnõu seletuskirjas, et keelatud annetuse vastuvõtmise suhtes on kehtiv seadus liiga leebe. Novembriks oli aga tehtud kannapööre.

Jaanuar 2010, eelnõu seletuskiri: "Olukorras, kus erakond saab keelatud annetuse, mida ta ei tagasta või ei kanna riigieelarvesse, on kehtiva erakonnaseaduse vastutuse sätted liiga leebed. Eelnõuga kehtestatakse keelatud annetuste vastuvõtmise eest ranged sanktsioonid, mis on olemuselt nii mõjusad, et erakonnal ei tohiks tekkida kiusatust keelatud annetust vastu võtta."

Novembriks oli seadusandja aga ootamatult leebunud, ajades selle põhjuse õiguskantsleri süüks.

"Õiguskantsler juhtis tähelepanu sellele, et põhiseaduse aspektist on probleemne eelnõu regulatsioon, mille kohaselt erakondade rahastamise järelevalve komisjoni ettekirjutuse alusel kohustatakse erakondi kandma keelatud annetus kolmekordses määras riigieelarvesse."

Erakondade rõõmuks kadus karistusseadustikust paragrahv, mis võimaldas parteid kriminaalkorras karistada. Põhiseaduskomisjon toetas vahetult enne eelnõu seadustamist üksmeelselt muudatusettepanekut, mille kohaselt tunnistatakse kehtetuks karistusseadustiku N 4022.

Teisisõnu, riigikogu liikmed leidsid, et keelatud annetuste vastuvõtmine ei mõjuta enam demokraatlike esinduste otsuseid.

"Keelatud annetuse vastuvõtu keelu rikkumise eest ei ole otstarbekas automaatselt kohaldada kriminaalkaristust," ütles seletuskiri.

Hääletasin vastu seepärast, et pidasin erakondade valimiskulutuste kontrollimehhanismi puudulikuks. Erakondade esindajad ei tohiks selles osaleda, sest see takistab ju igasuguse kahtlustuse lõpuni menetlemist. Uuritaval on igal hetkel uurimiskäik teada ja võimalused uurimine tupikusse ajada.

Kuidas peaks karistama keelatud annetuse vastu võtnud erakonda?

Sanktsioon, mis seisneb erakonna kohustamises keelatud annetus tagastada või tagastamise võimatuse korral see riigieelarvesse kanda, ei ole minu arvates adekvaatne. Üks võimalik sanktsioone, mille adekvaatsust on seni tunnustatud (sh riigikohus), on erakonna suhtes kriminaalkaristuse kohaldamine. Alternatiivina tuleksid ilmselt kõne alla ka muud rahalised sanktsioonid, mida samuti algselt kaaluti.

Jaga lugu:
Hetkel kuum