- OMX Baltic−0,09%301,88
- OMX Riga0,08%893,59
- OMX Tallinn−0,07%2 067,97
- OMX Vilnius0,29%1 201,05
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 1000,2%8 778,11
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,15
- OMX Baltic−0,09%301,88
- OMX Riga0,08%893,59
- OMX Tallinn−0,07%2 067,97
- OMX Vilnius0,29%1 201,05
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 1000,2%8 778,11
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,15
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Euroala võlakirjad läheks Saksamaale kalliks
See on kantsler Angela Merkeli jaoks tugev vastuargument, kui teema homme algaval ELi valitsusjuhtide tippkohtumisel päevakorda peaks kerkima.
Idee ei taha aga taanduda, sest karistava intressimääraga Kreekale ja Iirimaale antud abilaenud ei pruugi probleemi lahendada (kui karmi säästukuuri tagajärjeks on negatiivne võlaspiraal).
Võimaliku visiooni euroala ühistest võlakirjadest pakkusid hiljuti välja Itaalia ja Luksemburgi rahandusministrid. Uus instants – Euroopa võlaagentuur – hakkaks emiteerima euroala riikide ühise garantiiga võlakirju, mille abil võiks iga euroala riik rahastada oma valitsussektori võlga kuni 50% ulatuses SKPst. Ülejäänud võlakirjad tuleks riigil emiteerida ise.
Taoline kahetasandiline süsteem säilitaks turgude distsiplineeriva toime, mis pareeriks Saksamaa teise põhiargumendi ühiste võlakirjade vastu.
Samas välistaksid ühised võlakirjad spekulatiivsed rünnakud nõrgemate euroala riikide vastu, mis oli peamisi taotlusi ka euro käibelevõtmisel. Ühise garantiiga laenab raha Euroopa Investeerimispank ning Euroopa Komisjon, muuhulgas Läti abistamiseks.
Kreeka peaministri George Papandreou sõnul on aeg taolist võimalust tõsiselt kaaluda ning toetust kostab ka teistest riikidest.
Ajalehe Financial Times mõjuka kolumnisti Wolfgang Münchau hinnangul paneks euroala ühised võlakirjad võlakriisile punkti. Sest see oleks esimene konkreetne samm eelarveliidu suunas, mis Münchau arvates on euroalal paratamatus. „Optimaalses rahaliidus pole eelarveliitu vaja. Euroopas seda aga pole, nii on teatud ulatuses föderaalne eelarve vajalik,“ jagab sama seisukohta ka FT-le teemat kommenteerinud Šveitsi panga Lombard Odier investeeringute juht Paul Marson.
Saksamaa kantsler Angela Merkel ei taha aga euroala ühistest võlakirjadest praegu midagi kuulda. Selles erineb kantsler Saksa rahandusministri Wolfgang Schäuble seisukohast, kes ideed küll tõrjub, kuid on teatud tingimustel – euroala riikide maksu ja eelarvepoliitika tihedamal koordineerimisel – valmis seda kaaluma. Ägedalt vastu on ühiste võlakirjade ideele ka Saksamaa pangaliit ja ettevõtjad.
Hetkel kuum
Meelt muutma võiks Saksamaad panna kriisikulude kasv – kui abi vajaks ka Hispaania või Itaalia või kui mõne perifeeriariigi maksejõuetuse risk seab ohtu Saksa pangad (Iirimaale, Portugalile, Kreekale ja Hispaaniale on laenatud üle 400 miljardi euro). Sellisel juhul võivad ühised võlakirjad olla odavamgi alternatiiv, arvavad analüütikud.
Kommentaar, rahandusminister Jürgen Ligi: Eesti hoiak skeptilineSee idee ei ole eriti aktuaalne ning meiegi suhtumine on skeptiline.
Räägitud eurovõlakirjad peaksid osalt asendama riikide võlakirju, näit. rahastama EFSFi kui regulaarset liikmesriikidele laenajat, samas kui loodud on fond siiski ainult raskustes riikide abistamiseks. Garantiiskeemide ja ühisrahastamiste maht peab jääma piiratuks ja rõhud peavad olema liikmesriikide kodutööl struktuursete reformide ja eelarvetega.
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele