Euroala võlakirjad läheks Saksamaale kalliks

Euroopas debatiteemaks muutunud ühised võlakirjad, mis idee pooldajate sõnul euroala perifeeria võlakriisist välja aitaksid, tõstaksid Saksamaa laenukulusid aastas ligi 17 miljardi euro võrra.

See on kantsler Angela Merkeli jaoks tugev vastuargument, kui teema homme algaval ELi valitsusjuhtide tippkohtumisel päevakorda peaks kerkima.

Idee ei taha aga taanduda, sest karistava intressimääraga Kreekale ja Iirimaale antud abilaenud ei pruugi probleemi lahendada (kui karmi säästukuuri tagajärjeks on negatiivne võlaspiraal).

Võimaliku visiooni euroala ühistest võlakirjadest pakkusid hiljuti välja Itaalia ja Luksemburgi rahandusministrid. Uus instants – Euroopa võlaagentuur – hakkaks emiteerima euroala riikide ühise garantiiga võlakirju, mille abil võiks iga euroala riik rahastada oma valitsussektori võlga kuni 50% ulatuses SKPst. Ülejäänud võlakirjad tuleks riigil emiteerida ise.

Taoline kahetasandiline süsteem säilitaks turgude distsiplineeriva toime, mis pareeriks Saksamaa teise põhiargumendi ühiste võlakirjade vastu.

Samas välistaksid ühised võlakirjad spekulatiivsed rünnakud nõrgemate euroala riikide vastu, mis oli peamisi taotlusi ka euro käibelevõtmisel. Ühise garantiiga laenab raha Euroopa Investeerimispank ning Euroopa Komisjon, muuhulgas Läti abistamiseks.

Kreeka peaministri George Papandreou sõnul on aeg taolist võimalust tõsiselt kaaluda ning toetust kostab ka teistest riikidest.

Ajalehe Financial Times mõjuka kolumnisti Wolfgang Münchau hinnangul paneks euroala ühised võlakirjad võlakriisile punkti. Sest see oleks esimene konkreetne samm eelarveliidu suunas, mis Münchau arvates on euroalal paratamatus. „Optimaalses rahaliidus pole eelarveliitu vaja. Euroopas seda aga pole, nii on teatud ulatuses föderaalne eelarve vajalik,“ jagab sama seisukohta ka FT-le teemat kommenteerinud Šveitsi panga Lombard Odier investeeringute juht Paul Marson.

Saksamaa kantsler Angela Merkel ei taha aga euroala ühistest võlakirjadest praegu midagi kuulda. Selles erineb kantsler Saksa rahandusministri Wolfgang Schäuble seisukohast, kes ideed küll tõrjub, kuid on teatud tingimustel – euroala riikide maksu ja eelarvepoliitika tihedamal koordineerimisel – valmis seda kaaluma. Ägedalt vastu on ühiste võlakirjade ideele ka Saksamaa pangaliit ja ettevõtjad.

Meelt muutma võiks Saksamaad panna kriisikulude kasv – kui abi vajaks ka Hispaania või Itaalia või kui mõne perifeeriariigi maksejõuetuse risk seab ohtu Saksa pangad (Iirimaale, Portugalile, Kreekale ja Hispaaniale on laenatud üle 400 miljardi euro). Sellisel juhul võivad ühised võlakirjad olla odavamgi alternatiiv, arvavad analüütikud.

Kommentaar, rahandusminister Jürgen Ligi: Eesti hoiak skeptilineSee idee ei ole  eriti aktuaalne ning meiegi suhtumine on skeptiline.

Räägitud eurovõlakirjad peaksid  osalt asendama riikide võlakirju, näit. rahastama EFSFi kui regulaarset liikmesriikidele laenajat, samas kui loodud on fond siiski ainult raskustes riikide abistamiseks. Garantiiskeemide ja ühisrahastamiste maht peab jääma piiratuks ja rõhud peavad olema liikmesriikide kodutööl struktuursete reformide ja  eelarvetega.