Detsembri viimastel nädalatel Kreekas läbi viidud küsitlus näitas, et 61% vastanuist hääletaks referendumil euroalal jätkamise poolt – Kreeka drahmi tahaks tagasi 29%.
Kreeka peaministrina eelistatakse näha praegust peaministrit George Papandreoud, keda toetas Kapa Researchi korraldatud küsitluses 38% vastanuist. Opositsioonis oleva konservatiivse Uue Demokraatia partei liidrit Antonis Samarast toetas 25%, vahendas agentuur Bloomberg.
Küsitlus toimus pärast seda, kui Kreeka parlament kinnitas 23. detsembril 2011. aasta eelarve, mis sisaldab kulude kärpimist ja maksude tõstmist kokku 14 miljardi euro ulatuses. Eesmärk on kärpida riigi eelarvedefitsiit 7,4%-le SKPst, mis on Kreekale antud 110 miljardi euro suuruse ELi ja IMFi abipaketi tingimus.
58% vastanuist arvas, et Kreeka suudab pankrotti vältida. Kokku küsitleti riigis 1047 inimest.
Kreeka parlament kinnitas tuleva aasta kriisieelarve, mille eesmärk on mullu euroala suurimaks paisunud ja võlakriisi vallandanud eelarvedefitsiiti pea poole võrra kärpida.
Kreeka peaminister Papandreou kritiseeris Saksamaad – oma peamist abistajat võlakriisis –, turge ärritanud ettepanekute eest jätta tulevases kriisihaldus-mehhanismis osa kuludest investorite kanda.
Kreekal on võimalus saada IMFilt ja Euroopa Liidult kevadel võetud abilaenu tagasimaksmiseks 4,5 aastat ajapikendust, et see oleks enam kooskõlas eile Iirimaa toetuseks eraldatud abipaketi tingimustega, otsustasid ELi rahandusministrid.
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.