Ekspordi nii suurt kasvu kui mullu enam oodata ei ole

Küsimused pöördest ettevõtluses, töötajate koolitamisest ja palkade tasemest, moodustavad omavahel seotud kompleksi, mida nimetatakse keskmise sissetulekutaseme lõksuks. St meil pole erilisi eeldusi rahvusvahelises väärtusahelas kõrgemale tõusmiseks, kuivõrd meie konkurentsieelised on endiselt meie asukoht ja madalam kulude tase allhanke tegemisel, mitte aga meie endi võime toodet disainida ja seda maailmaturgudel müüa. Kriisijärgselt pole meie positsioon oluliselt muutunud. Küll on riikidevaheline konkurents tugevnenud. Seega allhanke tegijad palku eriti tõstma ei pea, ent nad peavad siiski arvestama, et tööjõu suurenenud mobiilsus meie regioonis mõjutab Eesti tööturgu oluliselt, mistõttu madalapalgalist kvaliteetset või oskustööjõudu on siin ka suure tööpuuduse tingimustes raske leida.

Inflatsioon. 2010. aasta hinnatõusust oli umbes pool valitsuse kätetöö. Selle aasta hinnatõus on suuremalt jaolt maailmamajanduse arengutest tingitud ja seda suurimal määral tänu Aasia kiirele arengule. Kui jätta kõrvale monopoolsete ettevõtete ja avalike teenuste hinnad, on hindade valdkond minu arvates selline, kus igasugustest mõjutamistest on rohkem kahju kui kasu.

Euro. Euro roll on stabiliseeriv, siduv ja lihtsustav. Euro muudab meie elu mugavamaks ja vähendab riske ega võta meilt praktilist mitte midagi ära. Ühtki neist kasulikest külgedest ei ole aga kahjuks võimalik kvantitatiivselt mõõta.