Ligi: lahendus on kodutöös, mitte odavalt laenamises
Euroopa Komisjon lükkas täna ametlikult käima nn Euroopa semestri, mis peab tagama parema järelevalve Euroopa riikide eelarve- ja majanduspoliitika üle ning kindlustama ühisraha stabiilsuse.
Eelarvepoliitika tihedam koordineerimine on osa Euroopa Liidu uutest meetmetest rahaliidu aluste tugevdamiseks, mis aitaks edaspidi ära hoida üle jõu käivate defitsiitide ja võlgade kuhjumise, mis ohustavad ühisraha stabiilsust.
Karmistatakse ka sanktsioone, mida seni pole euroalal praktiliselt kordagi kasutatud. Ühtlasi laiendatakse järelevalvet majanduse üle laiemalt, et ohtlikest mullistustest – olgu selleks Iirimaa laenurahast aetud kinnisvaramull või Portugali konkurentsivõime kahanemine – võimalikult varakult häiret anda.
"Meil revolutsioonilisi muudatusi ei tule," märkis Eesti rahandusminister Jürgen Ligi uuenduse tehnilist poolt kommenteerides, pidades silmas sedagi, et teiste liikmesriikidega võrreldes ei ole Eestil arvestatavaid eelarveprobleeme. "Natuke ajaliselt protseduurid muutuvad, varasemaks," nentis ta. Rahvusparlamentide roll ei kao kuhugi, järjest kaalukamaks muutub rahandusministri amet.
Muret teeb Ligile valimiseelne tuhin Eestis, kus vastutustundetult lubatakse "aina kasvavate vajaduste aina täielikumat rahuldamist", samal ajal kui Euroopas on vähemalt Euroopa Komisjoni tasemel terendavatest probleemidest (rahvastiku vananemine, konkurentsivõime probleemid) selgelt aru antud ja seatud eesmärk kulusid ja tegevusi võimalikult optimeerida. "See Euroopa poliitika võiks ka meile koju jõuda," ütles Ligi.
Küsimusele, kuivõrd valmis on liikmesriigid karmimat distsipliini järgima, vastas Ligi, et näeme omast käest, et seda ei võeta omaks. Eriti kui valimised tulemas. "Veelgi enam näeme seda mujal Euroopas, mis on harjunud sellega, et Euroopa on hambutu ja sanktsioone ei kehtestata. Võlad aga aina kasvavad."
Pikaldane protseduuride lihvimine ei aita paraku leevendada praegusi pingeid Euroopa võlakirjaturul. Kinniste uste taga käivad arutelud muuhulgas mullu loodud Euroopa kriisifondi mahu suurendamist. "See ei ole meile väga ahvatlev perspektiiv," kommenteeris Ligi, märkides, et Eesti on skeptiline ka euroala ühiste võlakirjade vastu. "Lahendus on kodutöös, mitte ühiselt odavalt laenamises."