Bildt: hea, et kriisi ajal oli Baltikumis Rootsi raha
Rootsi välisminister Carl Bildt ütles eile Eesti ajakirjanikega kohtudes, et see oli hea, et kriisi ajal oli nende finantssüsteemis suur osa Rootsi kapitali, sest see on aidanud neil taastuda.
„See oli lihtsalt saadava krediidi aeg kogu maailmas, aga kui võrrelda, siis ma arvan, et Balti riikide jaoks oli hea, et finantssüsteemis oli Rootsil niivõrd märkimisväärne osakaal, sest see aitas naasta (normaalsesse olukorda - toim.), ütles Bildt Eesti presidendi riigivisiidi raames toimunud pressikonverentsil. „Läti oli keerulisemas olukorras mitte Rootsi, vaid Parex panga tõttu. Neil oli üks suur pank ja nad endiselt maadlevad probleemidega, mis see neile tõi.“
Bildt arvas ka, et tuleb olla uhke selle üle, kuidas laiemas mõttes Põhjamaade regioonis on valitsused kriisiga toime tulnud. „Läti sai üldse kõige tugevama löögi. Eesti oli kohe tugevamas positsioonis ja on oma riigi finantside ja makroökonoomilise poliitikaga muljetavaldavalt toime tulnud," ütles ta.
Bildt avaldas lootust, et nüüd on Rootsist saabumas Eestisse ka uus laine investeeringuid. „Eesti on väga tähtis nii tootmise kui ka innovatsiooni asukoht. Seda pole märganud just paljud rootslased, aga seda on märganud üks kõige tuntuim Rootsi firma – Ericsson. Ericsson toodab Eestis enam kui kaks korda rohkem kui Rootsis.“
Äripäeva küsimusele, kas Rootsi valitsus peab murettekitavaks võimalikku kinnisvaramulli, millest räägib praegu pidevalt Rootsi ajakirjandus, vastas välisminister, et see arutelu tuleneb pigem sellest, et rootslased on nüüd rohkem teadlikumad finantsmulli ohtudest. „Rootslastel on selles osas väga halb kogemus 1980. aastate lõpust, mis tekitas suures osas 1990. aastate alguse kriisi,“ ütles ta.
Bildt lisas, et intressitasemes ei ole märkimisväärselt kõrged kuskil maailmas, sest ka sellega kaasnevad teatud ohud. „Keskpank on olukorra üle n-ö valvet pidamas ja ma ei näe praegu selles (kinnisvaraturu olukorras – toim.) midagi teravat.“
Bildt, kes on üks usinamaid sotsiaalmeedia kasutajaid Rootsi poliitikute hulgas, pööras eile ka Twitteris tähelepanu Eestile, tuletades meelde, et 1944. aastal jõudis Eestist Rootsi 30 000 paadipõgenikku ning märkis, et president Ilves külastas põgenike annetustest rajatud mälestusmärki. Ning lisas õhtul: "Olen minekul kuninglikku paleesse banketile. Tähistame suhteid Eestiga. Hea söök, hea vein ja hea seltskond."