Ahelvõlgnevused ikka ettevõtjate igapäevamure

"Ehitusturul on need kired kõige rohkem lõkkele löönud. Mäletate, kui Pärnu lastekodu avati, siis ahelvõlgnikud tegid samal ajal piketti, kui ministrid linte läbi lõikasid. Iga nädal toob jälle uue üllatuse," meenutas ettevõtja Jüri Mõis, kui küsisin, kuidas on lood Eestis ahelvõlgnevustega.

Samas on ta optimistlik ja räägib, et ettevõtetevahelised võlgnevused on ikkagi vähenemas. "N-ö tuli on katla alt ära, aga katel veel mõnda aega podiseb. Ma arvan, et uusi probleeme ka praegu väga enam sisse ei tule," selgitas Mõis.

Maksekäitumine sõltub suuresti juhist. Mullu augustis rääkis Äripäev ASi Kaltsiit juhi Raivo Lehistega, kes ootas igatsevate silmadega raha nüüdseks pankrotistunud tee-ehitusfirmalt KPK Teedeehitus. Pärast seda pole Kaltsiit võlast kroonigi kätte saanud.

Oktoobris 2010 kirjutas Äripäev loo "Võlakriisi ohvrid", kus väikefirma OÜ Elektrimees läks pankrotimõõgaga Estconde gruppi kuuluva OÜ Estconde-E vastu. Elektrimehe juht Eero Lall rääkis eile, et kohtus sõlmiti Estconde-Ega kokkulepe. "Estconde-E lubas jõuluks miljon krooni maksta. Koguvõlgnevus oli sel ajal 1,8 miljonit krooni. Miljonit ei tulnud ja ei ole tänaseni tulnud ning tundub, et nad ei kavatsegi seda maksta," märkis ta.

Elektrimees sattus seetõttu võlaringi ning on seal praeguseni. "Meie ettevõte on väike - nüüd oli käive üheksa miljonit krooni - ja kui sellest 1,8 miljonit krooni on välja viidud, siis see lõi meil ikka hinge nii kinni, et halvas terve ettevõtte tegevuse. Rahvakeeli öeldes oleme tervele ilmale võlgu ja eksisteerime vaid võlausaldajate suvast ja heast tahtest," rääkis Lall.

Siiski on tal varuks positiivne kogemus. "Kui alguses oli nii, et mõni ei tahtnud kuuldagi mingisugusest pooleaastasest ajatamisest, siis nüüd, kui Estconde saaga on kestnud 1,5 aastat, ei ole meie vastu keegi pankrotiavaldust esitanud. Meie hankijad on meid väga hoidnud."

Maksetähtaja ületanud võlgnevus G4Sile kahanes püsivalt kogu eelmise aasta vältel. 2010. a teises pooles nägime klientide maksekäitumise teatavat paranemist - aasta lõpu seisuga oli klientide maksetähtaja ületanud võlgnevuse kogusumma G4Sile 20% võrra väiksem kui esimesel poolaastal. Number tundub ilus, kuid tõele au andes peab ütlema, et võlasumma järjekindla kahanemise taga oli ettevõtte sihikindel tegevus probleemsete klientidega. Ka meie kogemus näitab, et asi Eestimaa elanike maksekäitumisega liigub vaikselt paremuse poole.

Eraisikute maksekäitumine on parem kui ettevõtetel. Eraisik muretseb oma võla pärast, soovib jõuda kokkuleppele, on huvitatud maksegraafikute koostamisest ja kui vähegi võimalik, siis peab ka sellest kinni. Raskustesse sattunud ettevõtete puhul kohtab tihedamini neid, keda lahenduse leidmine ei huvita ja kes loodavad koorma pigem pankrotihalduri kaela veeretada.

Kui võrrelda 2009. ja 2010. aastat, siis võib täheldada olukorra paranemist ning debitoorsete klientide vähenemist. See on tingitud ka sellest, et 2010. aasta oli pankrottide arvult Eestis suhteliselt mahukas. 2010 pankrotistunud ettevõtted on üldjuhul debitoorsete klientide nimekirjas alates 2009. aasta lõpust.

Ei ole täheldanud, et 2011.aasta algus oleks olulisel määral meie tööpõldu suurendanud. Pigem on praegune olukord selline, et ettevõtted alles harjuvad euroga ning sellest tulenevalt on isegi töömaht aasta alguses vähenenud. Tegemist on ilmselt hetkelise nähtusega. Kui vaadata sektoripõhiselt, siis probleemsed on ikka need sektorid, mis ka varem.