• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 05.02.11, 14:11
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Nasdaqi arvutid rünnaku all

Eelmisel aastal tungisid häkkerid korduvalt sisse ettevõtte arvutivõrku, mis juhib omakorda Nasdaqi börsi oma, uurijad tahavad kindlaks teha häkkerite isikud ning nende tegevuse eesmärgi.
Börsi kauplemisplatvorm, mis on osa kauplemise läbimisviimise süsteemist, jäi häkkerite sissetungidest puutumata. Samas ei ole võimalik kindlaks teha, millistele teistele Nasdaqi arvutivõrgu osadele ligi pääseti, vahendas Wall Street Journal.
Uurijad kaaluvad mitmeid erinevaid motiive, sh ebaseaduslik finantskasu, ärisaladuste vargus või rahvusvahelise turvalisuse ohustamine läbi börsi kahjustamise. Nasdaqi olukord on valitsuse ärevaks teinud börsi kriitilise rolli tõttu, mis on võrreldav energiaettevõtete ja lennuliikluskontrolli operatsioonidega, mis kõik on osad riigi põhilisest infrastruktuurist..
Teisi infrastruktuuri osasid on häkkerid minevikus rünnakud, näiteks sisestasid netikelmid USA elektrivõrgustikku kahjustavaid programme, teavad rääkida riigi julgeolekuametnikud.

Artikkel jätkub pärast reklaami

„Seni tundub, et nad (häkkerid – toimet,.) on lihtsalt ringi vaadanud,“ ütles üks Nasdaqi juhtumiga seotud isik. Teine allikas märkis, et selliseid intsidente arvutivõrgus saab kõrvutada olukorraga, kus keegi hiilib salaja majja, kuid ei võta ega kahjusta midagi, vähemalt seni.
Nasdaqi esindaja ei olnud nõus juhtunut kommenteerima. 
Uurimise algatas salateenistus ning nüüd kaasati ka FBI. Häkkereid ja nende motiive kattev müsteerium teeb uurijad murelikuks, kas nad suudavad leida kõik turvaaugud, arvestades sellega, et sissetungijad tavaliselt otsivad uusi viise süsteemi tungimiseks.
New Yorgi Nasdaq OMX Groupi puudutav juhtum on küberkuritegevusega võitlevate ametkondade silmis osa laiemast probleemist, mis puudutab ettevõtete võrgustikes suurema või väiksema eduga ringi nuuskivaid häkkereid.
USA ettevõtted on pidev rünnakuobjekt ning vahel häiritakse ka nende avalike veebilehtede tööd. Harvemini tungivad küberkurjategijad ettevõtete sisesüsteemidesse. Sellised sissetungid tulevad harva ka avalikuks, sest ettevõtted kardavad, et selle tunnistamine võib hirmutada kliente või julgustada järgmisi häkkereid.
Endine Maailmapanga internetiturvalisuse ametnik Tom Kellermann tunnistab, et kõige osavamad häkkerid on aina enam sihikule võtnud finantsinstitutsioone, eriti kauplemisega tegelevaid. Nupukamad häkkerid ei proovi sellest kohe rahalist kasu saada, vaid pigem koguvad informatsiooni, umbes nagu luureandmeid, et kindlaks määrata, mis oleks parim viis oma kohalolekut tulevikus rahasse pöörata.
Nasdaqi juhtumit hakkas salateenistus uurima eelmisel aastal. Uurijad informeerisid juhtunust ka Valget maja.
Võimud ei ole seni jälile saanud ühelegi konkreetsele isikule või riigile, kuigi osad tõendid viitavad Venemaale, kuigi tegu võib olla vaid Venemaaga seotud arvutite kasutamisega.

Artikkel jätkub pärast reklaami

1999. aastal ründasid häkkerid Nadaqi avalikku veebilehte. Tol korral võtsid grupp häkkereid kiirelt vastutuse rünnaku eest.
Viimastel aastatel on USA võimud pidanud tegelema Vene, Hiina ja Ida-Euroopa arvutitega seotud küberrünnakutega.
Riiklike süüdistajate sõnul viis üks tuntumaid häkkereid Albert Gonzalez oma suurima varguse läbi Ida-Euroopa arvutite abil, olles ise samal ajal Miamis. Süüdistuse kohaselt kasutas mees USAs, Lätis ja Eestis asuvaid arvuteid enam kui 100 miljoni krediitkaardi numbri varastamise vandenõus. Seda juhtumit peetakse USA ajaloo suurimaks küberkuriteoks. Gonzalez tunnistas end süüdi ning mõisteti 20 aastaks vangi.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 11 p 4 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele