Obama eelarves rekordiline defitsiit

Eile esitas president Barack Obama USA Kongressile oma 2012. aasta eelarve eelnõu, kus on ettepanek kärpida lähemal kümne aasta jooksul defitsiiti kokku 1,1 triljoni dollari võrra.

Vabariiklaste hinnangul on kärped liiga tagasihoidlikud.Nii on oodata ägedaid uusi vaidlusi olukorras, kus Kongress pole kinnitanud isegi veel jooksva aasta eelarvet, mille president esitas läinud aasta veebruaris. Nii on õhus risk, et märtsis saab USA valitsusel raha lihtsalt otsa. Lisaks taotleb president Kongressilt valitsusele lubatud laenupiiri kergitamist 14,3 triljonilt dollarilt, sest seegi lagi jääb madalaks.Agentuur Moody’s juba hoiatab, et kui USA peagi usutavat kärpekava ei esita, on riigi AAA reitingu väljavaade ohus.

Eile esitatud kärpekavas moodustavad kaks kolmandikku kulukärped ning ühe kolmandiku maksutõusud peamiselt maksusoodustuste kaotamisest. Kava suurim puudus on, et kärped jätavad puutumata suured riiklikud tervishoiu ja sotsiaalkindlustusprogrammid, mis neelavad USA föderaaleelarvest ligi 40% ning on peamised pikaajalise defitsiidi põhjustajad. Obama sõnul tahab ta siin lahendused leida vabariiklastega koos.

Lisaks kärbetele pakub president välja osade kulutuste suurendamise, mis tugevdaks USA konkurentsivõimet ja looks aluse majanduse uuele kasvule.Eelnõu kutsub Washingtoni elama oma võimaluste piires, investeerides samal ajal meie tulevikku,“ ütles Obama.

Vabariiklased asusid Obama eelarvet ründama juba enne, kui kõik detailid eile avalikuks said. Eelnõus planeeritud kulutused ja riigi laenuvajadus on jätkuvalt liiga suured ning maksud liiga kõrged, ütles Esindajatekoja spiiker John Boehner nädalavahetusel telekanalile NBC.

„Kodus on Ameerika suurim väljakutse vaieldamatult võlakriis ja siin näitab presidendi plaan, et ta ütleb end siin liidri rollist lahti,“ ütles Esindajatekoja eelarvekomisjoni esimees Paul Ryan.

Nii Boehneri kui Ryani hinnangul on defitsiidi kärpimine majanduskasvu jaoks olulisem investeeringutest haridusse ja teadusesse ning infrastruktuuri, mida tahab Obama.

Obama kärpeplaan jääb kordades alla mõlema partei esindajatest koosnenud nn defitsiidikomisjoni ettepanekutele, kus kärpeid ja kokkuhoiukohti oli ligi 4 triljoni dollari eest. Presidendi administratsiooni väitel suudab valitsus võlad kontrolli alla saada ka eile avaldatud plaaniga, mille järgi eelarvedefitsiit väheneks tänavuselt 10,9 protsendilt SKPst aastaks 2015 3,2 protsendile.

Kärpeplaan tahab jooksvad kulud peale kaitse- ja julgeolekukulude viieks aastaks külmutada, mis hoiaks kokku 400 miljardit dollarit. Soodustused suurtele nafta ja gaasifirmadele kaoksid. Eelnõus on ka Obama aastakõnes tehtud ettepanek lihtsustada USA maksukoodeksit ja kärpida ettevõtte tulumaksu, kaotades selleks hulga erihuve teenivaid maksusoodustusi.

Kulude suurendamise poolel tahab riik lähiaastatel investeerida muuhulgas 53 miljardit dollarit kiirrongiühenduse väljaehitamiseks ning 15,7 miljardit dollarit juurdepääsu parandamiseks kiirele internetile.

USA avaliku arvamuse küsitlused näitavad, et riigi suur võlakoorem on majanduse olukorra ja tööpuuduse kõrval teema, mis ameeriklastele kõige enam muret teeb. Maksude tõusu, millest analüütikute hinnangul pääsu pole, enamus aga heaks ei kiida.

USA-l pole odavat laenuraha kauaks

USA rahandusministeerium hoiatab, et kulud, mis riik kannab oma rekordiliste võlgade teenindamise eest on viie aasta perspektiivis praegusega võrreldes kolm korda kõrgemad. Aastal 2015 tuleb USA valitsusel intressideks maksta 554 miljardit dollarit võrreldes 185 miljardi dollariga 2010. aastal. 2016. aastaks kasvab intressikulu 3,1%-le SKPst läinud aasta 1,3 protsendilt, vahendas ministeeriumi prognoosi agentuur Bloomberg.

„See on aegluubis rongiõnnetus, mille möödapääsmatuses keegi ei kahtle,“ kommenteeris üks analüütik. Praegu on turud veel heasoovlikud ja nõudlus USA võlakirjade järele suur. Üha enam kerkib aga küsimus, kas USA poliitikud suudavad eelarvekulud kontrolli alla saada enne, kui turud neid selleks sunnivad.