Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euro ja masu arendasid Eesti firmade tarkvara

    Eurorahale üleminek sundis Eesti firmasid majandustarkvara kaasajastama. Eesti ettevõtete majandustarkvara eurole ümber seadistades sai kinnitust peamine probleem - algse standardiga võrreldes liigselt ja dokumenteerimata muudetud tarkvara. Noores kapitalistlikus ühiskonnas üritasid paljud kogenematusest jalgratast leiutada ning omaniku uitmõtted läbisid ka ettevõtte tarkvarasüsteeme. Näiteks töötati mingid lahendused väga detailselt välja, mis muutis tööprotsessi hoopis keerulisemaks, rääkimata loodetud majanduslikust kasust. Nüüd, tarkvara ümber seadistades, nägid programmeerijad suurt vaeva, et komplitseeritud süsteemi riukaid läbi näha.
    Ka mitmed tänapäeval pakutavad majandustarkvara lahendused on üles ehitatud igale firmale iseseisva komplekti tootmisele, mis ennast tegelikult ei õigusta. Tihti ei dokumenteerita tehtud muudatusi (ümberseadistuste transkripti tuleks arendajalt alati nõuda) ja seega on hilisemate korrektuuride tegemine keeruline. Kui muudatused sisse viinud IT-mees on silmapiirilt kadunud, on tema tehtud programmijuppides ja andmebaasides selgusele jõudmine väga aeganõudev ning sageli tuleb lihtsalt kogu tarkvara uuesti juurutada. Seega uuesti seda teed enam minna ei tasu - ise leiutamise või väga eripärase süsteemi arendamise asemel tasub pigem usaldada valdkonna ettevõttele väljatöötatud standardlahendusi.
    Eurolemineku käigus ilmnes ka palju ettevõtteid, mille tarkvara ei olnud isegi mõttekas üritada kaasajastada, sest programmi tootja oli uuenduste loomise lõpetanud. Näiteks väikeettevõtete seas siiani populaarsed aastakümne tagused dos-põhised lahendused - nüüdseks pole enam alles ei tootjat ega juurutuspartnerit.
    Tegelikult on me ettevõtete majandustarkvara tase viimasel ajal paranenud. Ja paradoksaalselt andis olulise panuse majanduskriis. Kui peo ajal paisus majandus tänu turu kasvule, ei peetud efektiivsust tõstvat tarkvara väga oluliseks. Tuli lihtsalt toota ja müüa. Masuga tekkis aga vajadus hakata efektiivsemalt ja teaduslikumalt majandama, vaja läks kaasaegsemat analüüsitarkvara.
    Majandustarkvara eesmärk ei ole mitte ainult kajastada toimunud tehinguid, see peab looma ettevõtte põhitegevusvaldkonnas uut väärtust ja edendama äri. Kui seni käis töö planeerimine tihti pelgalt kõhutunde järgi, siis kaasaegne tarkvara analüüsib parimaid ressursikasutamise võimalusi ning prognoosib ettevõtte tulevikustsenaariume. Nüüd ongi suurenenud konkurentsi tingimustes ettevõtete avatus märgatavalt kasvanud ning tarkvaraarendajatel ja -juurutajatel käed mitmeks aastaks tööd täis.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vandeadvokaat ühistranspordist: alarahastuse vältimine on riigi vastutus
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
Prognoositust leebem inflatsioon pani USA aktsiaturud hüppama
USA tarbijahinnaindeksi aastane kasv 8,5 protsendi võrra juulis oli täpselt see uudis, mida aktsiaturud eile ootasid, et hoogsalt tõusma hakata. Nasdaqil algas koguni pulliturg.
USA tarbijahinnaindeksi aastane kasv 8,5 protsendi võrra juulis oli täpselt see uudis, mida aktsiaturud eile ootasid, et hoogsalt tõusma hakata. Nasdaqil algas koguni pulliturg.
Reaalajas börsiinfo
Edukat tippjuhti Tarmo Noopi kutsuti buldooseriks, aga see on nüüd minevik Lahkumisintervjuu!
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
LETA uudisteagentuuri tabas küberrünnak
Lätis on aasta jooksul registreeritud suurenenud küberrünnakute arv, möödunud nädalavahetusel katkestas rünnak Läti uudisteagentuuri LETA töö mitmeks tunniks, vahendab Läti ringhääling.
Lätis on aasta jooksul registreeritud suurenenud küberrünnakute arv, möödunud nädalavahetusel katkestas rünnak Läti uudisteagentuuri LETA töö mitmeks tunniks, vahendab Läti ringhääling.
Ettevõtja müüb asfalditehast: ees on rasked ajad
Teedefirma Altos Teed on rasketehnika müügikeskkonnas Mascuses miljoni euroga müüki pannud asfalditehase, firma juht Tõnu Vilipuu ennustab teedeehitajatele raskeid aegu.
Teedefirma Altos Teed on rasketehnika müügikeskkonnas Mascuses miljoni euroga müüki pannud asfalditehase, firma juht Tõnu Vilipuu ennustab teedeehitajatele raskeid aegu.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.