Kuidas planeerida ladu?

Rivo Sarapik 01. märts 2011, 00:00

Jaanuaris osa laologistikateenuseid uuele pinnale kolinud Logistika Plussi tegevjuht Toomas Orutar soovitab esimesel korral laopinda planeerides kasutada spetsialisti abi. "Kui puudub eelnev kogemus, palgata kindlasti pinna planeerimisel asjatundja appi või tellida laoprojekt," soovitas Orutar.

Neli aastat tagasi värskele pinnale kolides kasutas Logistika Pluss KPMG abi, mis koostas neile laoplaneeringu, riiulisüsteemide ja muu vajaliku. "Sama abi saab kindlasti ka laotehnika müüjailt. Eksperdid suudavad täpselt välja arvutada personali- ja tehnikavajaduse, sõltuvalt sellest, kas töötab 12 tundi või 24/7. Saime sel korral nelja aasta tagust kogemust kasutada ega pidanud nüüd ise sisse ostma. Oleme kõrvad-silmad lahti hoidnud, kui Smarten ja ETK kolisid ja nende kogemusi arvesse võtnud."

Turuülevaade aitas pinda valida. Küll lasi ettevõte kinnisvarabüroodel analüüsida laopindade turgu ehk, mida on soovitud - vähemalt 4500 ruutmeetrit - klassis saada.

Laotehinka müügiga tegeleva Laadur OÜ tegevjuhi Fred Märtsoo sõnul on kümne aastaga juurdunud hästi kuldreegel, et lao kavandamine algab sisustusest ehk ladu kavandatakse ja rajatakse sisust ehk kaupadest või laoteenusets lähtuvalt. Mitte majast selle ümber. "Võib öelda, et see lähenemine on kohale jõudnud. Kui eksitakse, siis pigem pandi kinnisvarabuumi ajal kruntidega mööda ja osteti, mida kätte oli saada."

Oskus on Märtsoo sõnul levinud nii tootjate kui laologistikaga tegelejate seas. "Teatud hulk inimesi suudab omanikele-arendajatele selgeks teha, mida ja miks nad tahavad, ja selle lõpus kätte saada," lisas Märtsoo. "Kõik uued laod, mis on ehitatud, on tehtud hästi. Meenuvad vaid üksikud näited, mida pole tööle saadud."

Viimaste hulka kuulub Märtsoo sõnul näiteks Q Vara projekt 2008. aastast, Terminal 11 ehk Tallinna ringtee äärde rajatud laokompleks, mis koosnes 11 meetrit kõrgetest laoboksidest. "Tehnika on sellisesse lattu kallis, funktsionaalsus kaotati seal täitsa ära," loetles Märtsoo mõned eksimused.

Via3Li kogemusest saab õppida. Õnnestunud näitena, millest Märtsoo õppida soovitab, toob ta esile on Via3Li kompleksi. "Selle puhul on kasutatu tavalisest erinevat lahendust, tegemist on L-kujulise laoga, kus kaup tuleb külje pealt sisse ja väljub eest. Lahendused, mida seal kasutatakse, pole kõige odavamad, aga on õiged," lisas Märtsoo.

Uued laod tehakse Märtsoo sõnul pika visiooniga - ettevõtja arvestab laienemisvõimalusega ja jätab ehitusvaru. "Visioon ulatub kohati mitmekümne aastani. Kui Skandinaavia kogemusest vaadata, siis korralikult ehitatud laoga ei juhtu aastatega midagi. Vahetatakse kõige rohkem tõstukit, mis seal liigub," lisas Märtsoo.

Võimalik on ka olemasolev pind nn üle vaadata ja parandada, kuid tulemus pole uuega võrreldav. "Kindlasti ei anna sama efekti kui nullist uue lao kavandamine. Muutused saab teha, aga võimalused on piiratud ja kallid," leidis Märtsoo.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:48
Otsi:

Ava täpsem otsing