Elektrituru täielikul vabanemisel 2013. aastal tõuseb elektri hind. Pole ette näha, et lähiaastatel elektrienergia tarbimine oluliselt väheneks, pole näha ka suuri konkurente, kes võiks Eesti Energiaga (EE) konkureerida. Seega on kapitaliomanikel tekkinud märkimisväärne huvi omastada EE osalust, et osa saada lähiaastate kindlast elektrimüügi tulust.

Elektri hinna tõus väiketarbijatele võib olla 30% kandis ehk EE-le umbes 75 miljonit eurot lisatulu. Kuna see lisatulu läheb riigiettevõttele ja sealt dividendidena riigieelarvesse, võiksime seda nimetada elektrimaksuks, mistõttu saaks riik hoida nn tavalist maksukoormust madalamana. Ehk, riik võiks lisandunud "elektrimaksu" arvel kaotada ära näiteks elektriaktsiisi, hasartmängumaksu ja tollimaksu (nendega kogutakse kokku 77,2 mln eurot) või alandada oluliselt füüsilise isiku tulumaksu.

Kui aga EE oleks 1/3 ulatuses börsil? Pärast elekrituru täielikku avanemist läheks siis ka 1/3 "elektrimaksust" investoreile, kes aga võivad selle koguni Eesti majandusest välja viia. Seega oleks riik sunnitud riigieelarve tasakaalus hoidmiseks kehtestama samaväärses ulatuses täiendava maksu. Ehk kaudselt öeldes tähendaks see, et elektritarbija jaoks kallineks elekter hoopis 40%.

See on spekuleeriv kalkulatsioon. Kuid päriselus tuleb valitsusel teha otsused, kuidas korvata saamata jääv tulu. Et hüvitada kolmandiku EE aktsiate börsileviimise kadu riigi tuludes, tuleks riigil leida täiendavaid maksulaekumisi aastas ca 25 mln euro ulatuses.