• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti Energia jäägu riigile!

    Elektrituru täielikul vabanemisel 2013. aastal tõuseb elektri hind. Pole ette näha, et lähiaastatel elektrienergia tarbimine oluliselt väheneks, pole näha ka suuri konkurente, kes võiks Eesti Energiaga (EE) konkureerida. Seega on kapitaliomanikel tekkinud märkimisväärne huvi omastada EE osalust, et osa saada lähiaastate kindlast elektrimüügi tulust.
    Elektri hinna tõus väiketarbijatele võib olla 30% kandis ehk EE-le umbes 75 miljonit eurot lisatulu. Kuna see lisatulu läheb riigiettevõttele ja sealt dividendidena riigieelarvesse, võiksime seda nimetada elektrimaksuks, mistõttu saaks riik hoida nn tavalist maksukoormust madalamana. Ehk, riik võiks lisandunud "elektrimaksu" arvel kaotada ära näiteks elektriaktsiisi, hasartmängumaksu ja tollimaksu (nendega kogutakse kokku 77,2 mln eurot) või alandada oluliselt füüsilise isiku tulumaksu.
    Kui aga EE oleks 1/3 ulatuses börsil? Pärast elekrituru täielikku avanemist läheks siis ka 1/3 "elektrimaksust" investoreile, kes aga võivad selle koguni Eesti majandusest välja viia. Seega oleks riik sunnitud riigieelarve tasakaalus hoidmiseks kehtestama samaväärses ulatuses täiendava maksu. Ehk kaudselt öeldes tähendaks see, et elektritarbija jaoks kallineks elekter hoopis 40%.
    See on spekuleeriv kalkulatsioon. Kuid päriselus tuleb valitsusel teha otsused, kuidas korvata saamata jääv tulu. Et hüvitada kolmandiku EE aktsiate börsileviimise kadu riigi tuludes, tuleks riigil leida täiendavaid maksulaekumisi aastas ca 25 mln euro ulatuses.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Selgusid aasta investor ja aasta investeerimistegu Välja anti mitu eripreemiat
Tänasel investor Toomase konverentsil kuulutati pidulikult välja aasta investorina Kristjan Liivamägi ning aasta investeerimisteoks sai Investeerimisfestival.
Tänasel investor Toomase konverentsil kuulutati pidulikult välja aasta investorina Kristjan Liivamägi ning aasta investeerimisteoks sai Investeerimisfestival.
Kuidas Kaarel Kotkas pauguga majandusteooria põhitõe selgeks sai
Eesti eduka idufirma Veriff asutaja Kaarel Kotkas kõneles tänasel investor Toomase konverentsil, kuidas üks hiidlane Emmastest jõudis nii kaugele, et tema ettevõte tegutseb Räniorus ja teeb oma teenusega võimalikuks maailma suurimate firmade äri.
Eesti eduka idufirma Veriff asutaja Kaarel Kotkas kõneles tänasel investor Toomase konverentsil, kuidas üks hiidlane Emmastest jõudis nii kaugele, et tema ettevõte tegutseb Räniorus ja teeb oma teenusega võimalikuks maailma suurimate firmade äri.
USA süüdistab Valgevene ametnikke piraatluses seoses Ryanairi lennuki intsidendiga
USA ametivõimud on esitanud neljale Valgevene valitsusametnikule lennukipiraatluse süüdistuse, kuna nad sundisid eelmisel aastal Leetu suundunud Ryanairi lendu maanduma Minskis, et arreteerida juhtiv opositsiooniaktivist.
USA ametivõimud on esitanud neljale Valgevene valitsusametnikule lennukipiraatluse süüdistuse, kuna nad sundisid eelmisel aastal Leetu suundunud Ryanairi lendu maanduma Minskis, et arreteerida juhtiv opositsiooniaktivist.