Soome laen andis tehasele hinguse

Artikkel

- Uudised
- Väinu Rozental
- 23. aprill 2011 kell 6:21
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Soome laen andis tehasele hinguse
Ilma soomlaste abita poleks me täna need, kes me oleme, hindas Haapsalu Uksetehase ASi juhataja Ago Soomre omal ajal saadud Soome riikliku laenu tähtsust.
Täna 18 aastat tagasi ehk 23.04.1993 avati Haapsalu lähedal Uuemõisas ukse- ja aknatootja Haapsalu Uksetehase uus tehas, mille sisseseade osteti tänu Soome riiklikult ekspordikrediidi firmalt Suomen Vientiluotto Oy saadud 1 miljoni Saksa marga suuruse laenu eest. Haapsalu Uksetehas oli esimene Eesti ettevõte, kes Suomen Vientiluottolt (SVL) laenu sai.
„Tagantjärele mõtlen, et kuidas me üldse suutsime ennast ekspordikrediidi projektile nii sobivaks teha, et see läbi läks,“ tunnistas uksetehast alates selle asutamisest ehk 1991. aastast juhtiv Ago Soomre. „Taotluse vormistamine oli tollal ju täiesti uus asi ja me keegi ei teadnud, kuidas seda teha.“
Soomre sõnul aitas paljuski nende projekti sobivasse vormi valada tollane Eesti Investeerimispank. „Aivar Rehe oli meie projekti haldur, samuti aitasid meid toona Investeerimispangas töötanud Härmo Värk, Kalle Norberg ja Gunnar Kraft,“ meenutas Soomre.
SVLi laen oli mõeldud Eesti erakapitalil olevate ettevõtete toetamiseks ning seda laenu pidi garanteerima Eesti valitsus. Vastavalt laenu tingimustele tuli seadmed osta Soomest. Laenu suurus oli 1 miljon Saksa marka ehk 8 miljonit krooni ja omaosaluse suuruseks oli 30 protsenti.
„Meil kui alles tootmist alustanud ettevõttel ei olnud omaosalust ehk enam kui kahte miljonit krooni kohe ja korraga kusagilt võtta ning seetõttu maksime selle jupphaaval ära,“ rääkis Soomre. „Laenu eest soetatud seadmed olid suuremas osas uued ja kindlasti oli meie masinapark tollal Eesti puidutöötlemisettevõtetest üks parimaid.“
Haapsalu Uksetehas jätkas laenu eest ostetud seadmetega tolle aja hitt-toodete, valgete profiilsete siseuste tootmist. „Neist seadmetest pole täna enam ühtegi töös,“ lausus Soomre ja lisas, et praegu toodavad nad profiilseid uksi vaid väga väikestes kogustes. „Täna on see odav toode ja need on müügil igas ehitusmaterjalide poes. Aga tollal olime meie ainsad, kes selliseid uksi tegid.“
Alates 1996. aastast toodab Haapsalu Uksetehas lisaks välis- ja siseustele ka puit- ja puitalumiiniumaknaid. Haapsalu Uksetehase suurim konkurent on AS Viljandi Aken ja Uks.
Soomre sõnul oli masu aeg ettevõttele üsna karm. „Me olime mingil põhjusel üsna populaarsed Eestis enne masu ja ega me ekspordile liiga palju tähelepanu ei pööranud,“ tunnistas Soomre. „Masu aja pühendasime aga eksporditurgude vallutamisele ja selle aasta esimeses kvartalis läks meil juba pool kaubast välja, varem läks eksporti 20 protsenti.“
Haapsalu Uksetehase põhilised ekspordimaad on Norra, Rootsi ja Soome. „Oleme näiteks lõpetamas oma kõigi aegade suurimat projekti – Scandicu hotelliketi lipulaeva Stockholmis. Hotelli kõik uksed on meilt,“ lisas Soomre.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Tööstus
Hetkel kuum