• OMX Baltic0,07%300,58
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,04%1 198,54
  • S&P 5000,96%6 025,17
  • DOW 300,89%42 581,78
  • Nasdaq 0,94%19 630,97
  • FTSE 1000,32%8 786,2
  • Nikkei 2251,14%38 790,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%91,31
  • OMX Baltic0,07%300,58
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,04%1 198,54
  • S&P 5000,96%6 025,17
  • DOW 300,89%42 581,78
  • Nasdaq 0,94%19 630,97
  • FTSE 1000,32%8 786,2
  • Nikkei 2251,14%38 790,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%91,31
  • 31.05.11, 13:33
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ministeerium prognoosib kestvuskaupadele kasvu

Varasemast paremini ostetakse majatarbeid, kodumasinaid ja ehitusmaterjali, kuid eriti hästi lähevad autod, mille registreerimine kasvas aprillis 79%. Kestvuskaubade müügi kasv jätkub, lubab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium oma kommentaaris.
2011. aasta aprillis suurenes jaemüük eelmise aasta sama perioodiga võrreldes statistikaameti andmetel püsivhindades 8%, ulatudes 326 miljoni euroni. Kuises võrdluses kasvas müük 6%. Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 403 miljonit eurot, suurenedes aastaga 8%.
Sisetarbimine saab Eestis üha enam hoogu juurde. Töötuse oluline vähenemine ning palkade mõningane kasv on loonud head eeldused kasvu jätkumiseks ka edaspidi. Viimaste kuude kasvunumbreid võib suhteliselt heaks pidada ka Euroopa Liidu arvestuses, kus meiega sarnast kasvu on suutnud näidata veel Poola ja Leedu. Lätis on siseturu taastumine oluliselt aeglasem olnud. Positiivne on praeguse kasvu juures see, et seda suudetakse näidata ilma laenumahte kasvatamata, kasutades pigem omavahendeid. Viimati näitas sisekaubandus nii kiiret kasvu 2007. aasta lõpus ja 2008. aasta alguses laenujäägid suurenesid aastases võrdluses ca 25%. Tänavu aprillis aga vähenes eraisikute ja ettevõtete laenujääk 6% võrreldes aasta varasemaga.
Jätkuvalt pärsib kiire inflatsioon toidukaupade müüki, kus müügimahud püsivhindades kasvasid aastaga 1% võrra ning müügitulu kasv ulatus 11%ni. Edaspidise suhtes annab mõningast lootust asjaolu, et ÜRO poolt koostatud ning 55 peamist toiduainet jälgiv indeks on selle aasta esimesel neljal kuul püsinud suhteliselt stabiilsena. Kui suuremaid looduskatastroofe ei tule, on suhtelistelt tõenäoline, et pakkumine suureneb piisavalt katmaks praegust nõudlust ning toiduainete hinnad võivad aasta lõpu poole mõnevõrra langeda.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Sisekaubandus näitab tugevat kasvu mitmetes segmentides. Majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali jaemüük kasvas aastaga 13% ning tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete jaemüük 6%. Ettevõtete müügitulu suurenes neis segmentides vastavalt 4,5% ja 9% võrreldes aasta varasemaga. Teistest mõnevõrra nõrgem on seis farmaatsia- ja meditsiinikaupade, kosmeetika ja tualetitarvete jaemüügis, kus mahud kahanesid aastaga 11%, samas selles kaupluste grupis oli jälle kriisi ajal langus kõige väiksem ning praegune baastase suhteliselt kõrge.
Sõidukikaubandusega tegelevate ettevõtete müügimahtude kasv aeglustus, kuid sellegipoolest kasvasid aastaga 13% ning tegu oli viimase 2,5 aasta parima kuuga. Sõidukikaubandusettevõtete müügitulu suurenes aastaga ligi kolmandiku võrra. Positiivseid arenguid sõidukikaubanduse segmendis näitab ka uute sõiduautode registreerimine, mis aprillis kasvas aastaga 79%. Mootorikütuse jaemüük on aastaga suurenenud püsivhindades 27%. Ühest küljest on majandus elavnenud, kuid oma osa võib omada ka illegaalse turu vähenemine.
Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt mais korraldatud küsitluse kohaselt jätkas kaubanduse kindlustunde indikaator soliidset tõusu. Eriti tugevad olid hinnangud eelnevate kuude müügile, kuid suured on ootused ka suviste müügimahtude osas. Tarbijad seevastu nii optimistlikud ei ole ning nende kindlustunne püsib endiselt positiivse-negatiivse piiril.
Majanduslike võimaluste paranedes on inimesed hakanud soetama rohkem kestvuskaupu olles järjest kindlamad oma tuleviku finantsvõimalustes. Järgnevatel kuudel on oodata seniste positiivsete trendide jätkumist ning müügimahtude edasist suurenemist.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 23 p 20 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele