Vanim vanamuusikasündmus Eestis. Viljandi pakub ohtralt elamusi

Mari Hiiemäe 08. juuli 2011, 00:00

Paar päeva veel ja Viljandist saab vanamuusika pealinn. Folgini on veel aega, algav nädal on vanamuusika päralt.

Juba 26. korda toimuva Viljandi Vanamuusika Festivali programm pakub kvaliteetmuusikat huvitavatelt artistidelt, kellest nii mõnedki astuvad üles üsna põnevates koosseisudes.

Hortus Musicus Andres Mustoneniga eesotsas lööb käed Tõnis Mäega. Üheskoos esitatakse nii ühe kui ka teise osapoole loomingut ja püütakse jõuda ajatu ühisosani, mis mõlema muusikas olemas on. Kontserdi pealkiri "Ajatud trubaduurid" on ühtlasi märksõnapaar, mis iseloomustab tervet tänavuse festivali kava ülesehitust.

Orientaalseid kõlasid toob festivalile Vene muusikuteduo Vladimir Šuljakovski (viiul, vioola) ja Sergei Gasanov (sitar, duduk, bansuri) oma Euroopa-Aasia projektiga. Kõlavad India raagad, Aserbaidžaania mugaamid, Armeenia rahvamuusika, Jacob van Eyk, Bach ja Vene baroki helilooja I. Handoškini teosed.

Bulgaaria raadio koori meessolistidest koosnev Musta mere Doni kasakate koor laulab ja mängib hingelähedasi kasakate pärimuslugusid, slaavi meloodiaid ja vene/bütsantsi õigeusumaa traditsionaalseid viise, tehes seda kohati intiimsel, kohati vägagi rütmilisel ja energilisel moel.

Põnev on National Youth Fanfare Orchestra etteaste. Tegemist on professionaalse, umbes 60-liikmelise puhkpilliorkestriga, kelle esituses kõlab kõrvuti renessanssmuusikaga üsna mitmekesine muusika, kaasa arvatud L. Bernsteini kompositsioonid.

Lisaks veel mitmetele esinejatele on festivali esinejate nimekirjas hinnatud plokkflöödivirtuoos Conrad Steinmann koos oma ansambliga Ensemble Diferencias. Kontserdil kõlab muusika Euroopa äärealadelt läbi sajandite.

Üheks Viljandi Vanamuusika Festivali juurde kuuluvaks traditsiooniks on sõnalise osaga rikastatud kontserdid. Tänavu täidab selle niši kontsert-loeng Chaplinist ja tummfilmist. Filmikatkenditele lisab elava muusika džässpianist Vladimir Võssotski, Mark Soosaar heidab aga valgust tummfilmi tekkeloole ning samuti seikadele, mis on seotud Charles Chaplini elu ja tegevusega.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:14
Otsi:

Ava täpsem otsing