• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Valitsuse tegevusprogramm korrigeeris parteide lubadusi

    Valitsuse tegevusprogramm järgmiseks neljaks aastaks on olnud nüüdseks valmis juba kolm kuud. Kuigi on selge, et programmi rakendamine on alles algusfaasis ja mitmed vaidlused alles ees, näitab see siiski, millised on valitsuse majanduspoliitika, täpsemalt ettevõtluse ja maksunduse sihid ja mida lubati neis valdkondades enne valimisi.
    Ettevõtluses on kadunud mitmed lubadused. Ettevõtluse valdkonnas on programmist välja jäänud mõned IRLi valimisplatvormis lubatud teemad. Näiteks rääkis IRL enne valimisi potentsiaalsete kasvuvaldkondade väljaselgitamisest, fookusega ekspordil ja tootlikkuse kasvul, mille vajadustega edaspidi teiste poliitikate kujundamisel arvestada. Valitsuse tegevuskavas sellest enam juttu ei ole. Ainus valdkond, mis eraldi käsitlust leiab, on loomemajandus. Kunst ja disain viiakse kokku ettevõtlusega ning selle ala arendamiseks kasutatakse muu hulgas ka EASi toetusi.
    Samuti pole programmi jõudnud IRLi lubadus suunata ELi regionaalpoliitika uued vahendid erasektori töökohtade loomise toetamiseks just väikelinnadesse kui regionaalsetesse keskustesse. Ebaühtlane regionaalareng leiab pisut käsitlemist vaid maaelu edendamise kontekstis põllumajanduspoliitika kaudu. Teemale peaks siiski lähenema horisontaalselt, see tähendab ka ettevõtlus-, haridus- ja teiste poliitikate kaudu. Arvestades, et ka haldusreformi kohta pole julgeid lubadusi antud, võib öelda, et regionaalpoliitika on programmis alakäsitletud.
    Ettevõtlikkuse soodustamise plaane on täpsustatud. Kui enne valimisi rääkis Reformierakond ettevõtlusõppe põhihariduse õppekavasse viimisest, siis nüüd on lisandunud konkreetne lubadus tagada 2013. aastaks kõigile mittemajanduseriala tudengitele oma õppekava raames ettevõtlusõpe. Arvestades, et hiljuti võeti samasugune otsus vastu gümnaasiumi kohta, võib öelda, et selles vallas on toimumas märkimisväärne edasiminek, millel on tulevikus ka oluline mõju.
    Ettevõtlusesse on lisandunud uued suunad. Tegevusprogrammis on korduvalt mainitud ettevõtlustoetuste teemat, mis on praegu ka aktuaalne, kuna lähiaastatel kavandatakse uut ELi struktuurivahendite perioodi. Tegemist on väga suurte summadega, millel on suur osakaal meie SKPst.
    Ettevõtluse vallas seatakse eesmärk otsetoetuste asemel kasutada rohkem muid toetusvorme - laene, garantiisid jne, mida on ka mitmetest uuringutes soovitatud. Leitakse, et toetustest on kasu vaid siis, kui need parandavad Eesti majandusstruktuuri. Sel eesmärgil soovitakse toetada eelkõige alustavaid ja eksportivaid ettevõtteid. Iseküsimus on, kas sellistest eelistustest piisab või peaks ikkagi keskenduma valitud kasvuvaldkondadele, millest IRL valimiste eel rääkis, aga mis valminud tegevusprogrammi pole jõudnud.
    Välisinvesteeringust üksi jääb väheks. Jõulisemalt püütakse tegutseda otseste välisinvesteeringute riiki meelitamisel. Samas pole selge, mida tehakse, et investeeringutega kaasneks ka senisest aktiivsemalt teadmiste ja tehnoloogia ülekanne, mis erinevate hinnangute põhjal on senini olnud liialt tagasihoidlik.
    Jätkuvalt peetakse oluliseks ettevõtluskeskkonna parandamist, näiteks äriühingute ümberkujundamise ja lõpetamisega seotud reeglite lihtsustamist. Vähendatakse bürokraatiat ka muudes valdkondades, kuigi puudub kindlustunne, kas ette on võetud just olulisimad teemad. Näiteks on väikeettevõtetele loodav võimalus pidada oma raamatupidamist äriregistri keskkonnas väga vastakat tagasisidet leidnud. Samas võitlevad ettevõtjad ikka veel riigile esitatava topeltaruandlusega ehk siis probleemiga, et ühtesid ja samu andmeid tuleb esitada mitmele riigiasutusele korduvalt.
    Maksupoliitikas täidetakse enamik lubadusi. Maksupoliitikas jätkatakse üldiselt senist poliitikat: tasapisi vähendatakse tööjõu maksukoormust ja suurendatakse tarbimise maksukoormust, eelarve hoitakse tasakaalus ning maksusüsteem lihtsana.
    Kuna Reformierakonna ja IRLi maksulubadused olid suures osas sarnased, siis on mõlema erakonna põhilubadused ka koalitsioonileppes sees. Välja võib tuua sotsiaalmaksu lae kehtestamise (2014), töötuskindlustusmakse vähendamise (2013) ning tööga seotud tasemekoolituste erisoodustusmaksust vabastamise.
    Samal ajal jäävad IRLi valijad ilma pikaajalistele noortele töötutele mõeldud sotsiaalmaksuvabastusest - võrreldes valimislubadustega seda meedet enam tegevusprogrammis pole. Samuti ei ole tegevusprogrammis mõlema erakonna lubadust lasta ettevõtetel teha maksuvabalt sissemakseid töötajate III pensionisambasse (IRL lubas ka tervishoiukulutused teha maksuvabaks).
    IRLi lubadus vähendada alkoholi ja tubaka tarbimist maksu- ja reklaamipoliitika kaudu on saanud tegevusprogrammis vaid üldsõnalise märkuse: "pööratakse tähelepanu noorte riskiteadlikkuse tõstmisele". Samas on riigikokku jõudnud nüüdseks eelnõu, millega tõstetakse alkoholi- ja tubakaaktsiise.
    Tegevusprogrammi seisukohalt läheb maamaksu kaotamine vastuollu Reformierakonna lubadusega säilitada maksurahu kõigile maksudele välja arvatud tööjõumaksud. Samuti on küsitav, kas maamaksu kaotamine on kooskõlas leppepunktiga kohalikele omavalitsustele (KOV) iseseisva tulubaasi tagamise kohta (algselt Reformierakonna lubadus). Võiks arvata, et KOVide jaoks suurima enda poolt määratava maksutulu äravõtmine vähendab nende iseseisvust.
    Uued lubadused maksunduses. Valitsusel on plaanis palju uut, mida enne valimisi ei lubatud. Näiteks langetatakse tulumaks 20 protsendile ning tulumaksusoodustuse ülempiir vähendatakse 1920 euroni. Samuti lubab valitsuskoalitsioon sõlmida võimalikult paljude riikidega topeltmaksustamise vältimise lepinguid ning võidelda maksupettuste ning maksudest kõrvalehiilimisega.
    Vähemtähtsa lubadusena kaalub valitsus näiteks alkoholiaktsiisi kohaldamist kosmeetikatoodetes sisalduvale alkoholile. Eraldi tuuakse välja, et ettevõttes olev kasum jääb maksuvabaks ning astmelist tulumaksu ja automaksu kindlasti ei tule. Nende näidete puhul ei ole tegu poliitiliselt tundlike teemadega, mis tekitab küsimuse, miks neid kummagi erakonna valimisplatvormis ei olnud.
    Maksupoliitika prioriteetideks jäävad ettevõtlikkuse soodustamine ja tööjõu tootlikkuse tõstmine. Seega ühilduvad maksunduse ja ettevõtluse osad tegevusprogrammis suureemas osas. Jääb üle oodata ja vaadata, kas see kehtib ka programmi rakendamises. Ja mis veel tähtsam, kas sellega kaasnevad ka oodatud tulemused.
    Kolumn toetub Poliitikauuringute Keskuse Praxis avaldatud valitsuse tegevusprogrammi analüüsile
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ühes asjas on meil parim valitsusjuht, juhtumisi ülitähtsas asjas
Peaminister Kaja Kallas on välispoliitikas näidanud sisu ja jõudu. Seesama aus julgus tuleb tal leida ka riigisisestes küsimustes, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peaminister Kaja Kallas on välispoliitikas näidanud sisu ja jõudu. Seesama aus julgus tuleb tal leida ka riigisisestes küsimustes, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Sõja risk on nafta hinna ajanud seitsme aasta tipptasemele
Nafta hind on tõusnud viimase seitsme aasta tipptasemele, mida analüütikud põhjendavad sõja puhkemise riskiga Ukrainas.
Nafta hind on tõusnud viimase seitsme aasta tipptasemele, mida analüütikud põhjendavad sõja puhkemise riskiga Ukrainas.
Raadiohommikus ükssarvik, riskiraha ja kuidas leida töötajaid, kui neid ei ole
Äripäeva raadio hommikuprogrammis teeme reedel juttu riskantsetest ja kiiresti arenevatest valdkondadest ning nende võimalustest. Samuti ühest kallist veast, mille investorid enda teadmata sel aastal teha võivad.
Äripäeva raadio hommikuprogrammis teeme reedel juttu riskantsetest ja kiiresti arenevatest valdkondadest ning nende võimalustest. Samuti ühest kallist veast, mille investorid enda teadmata sel aastal teha võivad.
Toomas Taube: taasiseseisvunud Eestis sai tööõigus ühena esimestest uue seaduse
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.