Eesti Pank: sellist töökohtade loomist pole kunagi olnud

Keskmisest rohkem loodi töökohti töötlevas tööstuses, ehituses ja kaubanduses. Ekspordisektori juhtivas harus, töötlevas tööstuses jätkus lisandväärtuse kiire kasv tööjõu tootlikkuse suurenemise arvel. Ligi viiendik hõive kasvust tulenes sellest, et endised mitteaktiivsed soovisid tööturul osaleda, mistõttu ka tööturul osalemise määr kerkis Eestis taas 15–74aastaste seas viimaste aastate kõrgeima tasemeni ehk 67,5%ni.

Uute töökohtade loomine vähendas töötute koguarvu aastaga 36 000 võrra, endiste majanduslikult mitteaktiivsete seast lisandus hõivesse 8000 inimest. Võrreldes 2010. aasta teise kvartaliga langes töötuse määr 18,6%lt 13,3%le. Pikaaegsete töötute koguarv vähenes, samas aga suurenes väga pikaaegsete töötute ja tööotsingutest loobunute ehk heitunute arv.

Pikemas perspektiivis ei kasva hõivatute arv Eesti Panga prognoosi kohaselt enam nii kiiresti. Ühest küljest raugeb kiiresti kasvanud nõudlus ning teisalt hakkavad pakkumist piirama puudujäägid tööotsijate oskustes ja kvalifikatsioonis. Ühtlasi võib kujuneda ohuks tööjõu erikulu liialt kiire kasv, mistõttu tuleb jälgida tööjõu tootlikkuse ja palga kasvu vahekorda. Tööturu paindlikkus mängib edaspidi järjest suuremat rolli, nii tööjõu mobiilsuse kui ka tööaja kasutamise ja palgakujunduse mõttes. Mida paindlikum on tööturg, seda kiiremini saab tööpuudus väheneda.