Sutt: ainult valitsuse lubadustest jääb väheks

Äripäev palus Eesti poliitikakujundajatel avaldada oma mõtteid, mida nende arvates euro praeguses ülesehituses muuta tuleks, mida võiks sisuliselt tähendada euroala majandusvalitsus ja eelarveliit ning millisel viisil võiks laheneda ülemäärase võlakoorma probleem reas riikides.

Äripäeva küsimustele vastab Andres Sutt. 

Kuidas lahendada osade euroala riikide võlakoorma probleem?

Riigirahanduse ja majanduse reformimine. See on ainus püsiv lahendus. Toetamaks majanduse arengut tuleb riigi kulutused viia vastavusse tuludega, reformida ettevõtluskeskkonda ja soodustada innovatsiooni. Lühiajaliselt on majanduslangus ja tööpuuduse kasv paraku reformiprotsessi vältimatud osad. Riigi ülesanne on tagada abivajajatele sotsiaaltoetused ja toetada ümberõpet, pehmendades nii muudatuste mõju. IMFi ja ELi abiprogrammi riigid Kreeka, Iirimaa ja Portugal peavad lubatud reformid ellu viima. Itaalia ja Hispaania peavad tegudega tõestama, et nad suudavad riigirahandust korrastada ja majandust reformida. Ainult siis taastub ka turgude usaldus nende riikide ja euroala vastu. Järelevalve reeglitest kinnipidamise üle peab olema senisest palju tugevam.

Euroala võlakoorma probleemi lahendamine on oluline, et taastada usaldus euroala pankade suhtes. Praegu võimenduvad riikide ja pankade probleemid vastastikku ja see on halb.

Mida oleks vaja muuta euroala ülesehituses, et euro toimiks ja jääks püsima?

Euroala vajab toimivat kriisihaldusmehhanismi, liikmesriikide konkurentsivõime tugevdamist ning stabiilsus- ja kasvupakti (SGP) reeglitest kinnipidamist. Euroala liidrite juulikuisel tippkohtumisel kokkulepitu parandab oluliselt euroala kriisihaldusvõimekust. Nüüd tuleb euroala liikmetel otsused kiirelt ratifitseerida ja ellu rakendada. SGP reeglite rikkumine peab tooma kaasa tuntavad sanktsioonid – nii, et valitsustel on kulukas nende reeglite rikkumine nii majanduslikult kui poliitiliselt. Turgude usalduse taastamiseks ei piisa enam valitsuse lubadustest, et eelarve saab korda järgnevate aastate jooksul. Tegusid oodatakse kohe.

Euroopa institutsioonid peavad olema piisavalt tugevad tagamaks, et liikmesriigid peavad reeglitest kinni ja see on täna ka üks suur arutelu objekt. Toimiv liikmesriikide omavaheline „naabrivalve“ reeglite kinnipidamise üle on samuti oluline. Seni on „naabrivalve“ töötanud puudulikult. Kuid riigid saavad ka ise enam teha, nt kehtestades fiskaalreeglid, mille täitmist kontrollib rahvusparlament.

Igasugused teoreetilised arutelud eurotsooni hävingu üle on kindlasti intellektuaalselt huvitavad, kuid ei aita kuidagi kaasa probleemide lahendamisele ega turgude usalduse taastumisele. Kõik liikmesriigid, sh Eesti, peavad omalt poolt tegema kõik, et eurotsoon sellest kriisist edukalt välja tuleks. Igasugused erimeelsused on praegu väga ohtlikud ja negatiivsed stsenaariumid on meiesugusele väikeriigile eriti kahjulikud.