Neivelt: euroliit on juhtimatu

Äripäev palus Eesti poliitikakujundajatel avaldada oma mõtteid, mida nende arvates euro praeguses ülesehituses muuta tuleks, mida võiks sisuliselt tähendada euroala majandusvalitsus ja eelarveliit ning millisel viisil võiks laheneda ülemäärase võlakoorma probleem reas riikides.

Mis on Teie arvamus, mida oleks euro ülesehituses vaja muuta, milliseid vajakajäämisi n.ö  kompenseerida, et ühisraha euro toimiks ja püsima jääks.

Euro ja ka Euroopa Liit laiemalt on juhtimatu. Euroopa Komisjon peab justkui vastutama Euroopa Liidu eest aga samas neil ei ole piisavalt raha. EL-i eelarve on pisike võrreldes Saksamaa või Prantsusmaa eelarvega. Viimasel ajal on ikka nii, et enne tähtsmat kohtumist saavad Merkel ja Sarkozi omavahel kokku ja tehakse mingi kokkulepe. Hiljem vormistatakse see suuremal koosolekul tavaliselt ära. Aga mitte alati. See näitab päris hästi, et  otsuste vastuvõtmine sisuliselt ja vormiliselt ei kattu. Samas on Saksamaa kantsleril vastutus ikkagi Saksamaa eest ja kitsamalt oma valijate eest. Ta ei vastuta Euroopa rahaliidu eest. Kaudselt ta küll vastutab, aga mandaadi saab ta omadelt valijatelt. Ja nemad tahavad optimeerida oma heaolu.

b. Kulusid kärbitakse, makse rikastele tõstetakse, inflatsioon kasvab ja tasapisi ka tsentraliseeritakse võimu. Aga arengud rahaturgudel on kiiremad ning ühel kenal nädalavahetusel kui EL juhid on järjekordselt koos oma erakorralisel koosolekul otsustatakse, et enam kummi venitada ei saa. Kõik need,  kes on nõus suurema tsentraliseerimisega jäävad ruumi ja teised lähevad minema. Ehk siis lahkuvad eurotsoonist. Tekib rahaliit Saksamaa ümber ja Euroopa Liidust saab vabakaubanduspiirkond.

Suures piires erinevad nad vaid selle võrra kuipalju riike lahkub eurotsoonist ja kuipalju ollakse nõus võimu tsentraliseerima.

Arvan, et me peaksime praegu tõsiselt tegelema erinevate stsenaariumite analüüsimisega.

Ja viimane küsimus – kuidas võiks laheneda euroala osade riikide tohutu võlakoorma probleem?

Ikka inflatsiooniga, mis on kõrgem kui laenuintress. Kulutusi on vaja kärpida aga see teeb laenude teenindamise veelgi keerukamaks. Samas on vaja kulutusi kärpida, et esile kutsuda struktuursed muudatused majanduses.

Teine võimalus on lasta need riigid defaulti, kapitaliseerida jälle pangad jne. Ehk siis raha mõningane kaotamine on paratamatu. Küsimus on ainult, kas kaotada seda läbi inflatsiooni ja mõne aasta jooksul või korraga läbi oma investeeringu osalise mahakirjutamisega. Vaadates viimaste päevade toimetamisi Euroopa Keskpanga juhtide ümber tundub, et mitteametlikult on valitud inflatsiooni tee. See aga sakslastele ei meeldi.