Laar: sama raha eest peab saama rohkem võitlusvõimet

„Arvestades ebastabiilset olukorda maailmamajanduses ja vaatama senistele valitsussektoris tehtud koondamistele tuleb meil veelgi leida võimalusi, kuidas teha vähese rahaga rohkem ja efektiivsemalt,“ ütles Laar.

„Vaadates konkreetselt jõuametkondi, ei saa enam jätkuda olukord, kus Eesti riigil on mitu õhu- ja merelaevastikku, dubleerivat riigisadamat ja mereseirekeskust,“ nentis kaitseminister.

„Seetõttu peab uus arengukava tagama, et ka Kaitseministeeriumi valitsemisalas oleks senisest vähem bürokraatiat ja dubleerimist ning Kaitsevägi vabaneks reast toetavatest tegevustest ja saaks keskenduda võitlusvõime tõstmisele,“ ütles Laar.

Riigikaitse arengukava 2013–2022 vahetab välja praegu kehtiva sõjalise kaitse arengukava 2009–2018.

Koostatav arengukava lähtub julgeolekuasutuste koostatud ohustsenaariumidest, mis kaardistavad Eesti julgeolekuohud. Ohustsenaariumite põhjal koostatakse sõjaline operatiivanalüüs, mille käigus täpsustakse, milliseid võimeid on ohtude tõrjumiseks tarvis. Seeläbi tekib ülevaade sõjalistest võimetest, mis on Eesti kaitseks vajalikud ning mida on rahaliselt võimalik ellu viia.

Kaitseminister Laari sõnul jäävad Eesti riigikaitse senised põhialused uue arengukava väljatöötamisel muutumatuks. „Eesti sõjaline kaitse jääb ka edaspidi võrdselt tuginema NATO kollektiivkaitsele ning Eesti esmasele iseseisvale kaitsevõimele, mille lahutamatuks osaks on ajateenistuse käigus väljaõpetatav reservarmee,“ ütles Laar. 

Riigikaitse arengukava 2013–2022 hakkab koostama kaitseministeeriumi, Kaitseväe ja Kaitseliidu esindajatest koosnev laiapõhjaline töögrupp, kuhu kaasatakse ka siseministeeriumi, välisministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, sotsiaalministeeriumi jt ministeeriumite esindajad.  Riigikaitse arengukava 2013–2022 valmib 2012. aasta lõpuks.