• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Põllumees naudib head aastat ka tänavu

    Täna Äripäeva kuukirjas Tööstus ilmuva Põllumajandustootjate TOPi 112 ettevõtte koondkäive kasvas mullu aasta varasemaga võrreldes enam kui 15%, koondkasum ulatub buumiaasta rekordi lähedale. Aasta varasema 45 kahjumis ettevõtte asemel lõpetas seekord miinusega kuus.
    "Esimene mõte on see, et võrdlusbaas oli kindlasti väga kehv. Kas nüüd eelnev aasta oli just katastroofiaasta, aga kriisiaasta kindlasti. 2010 toimus normaliseerumine," analüüsis pikaaegne põllumajandusjuht ja praegune Mooste vallavolikogu eelarvekomisjoni esimees Kalev Kreegipuu. Tema hinnangul peaks need vähesed ettevõtted, mis mullu kahjumisse jäid, nüüd oma asjad üle vaatama, sest objektiivset põhjust miinuseks mullu ei olnud. "Tänavune aasta tuleb põllumajandustootjatele pigem parem kui eelmine, aga järgmiseks aastaks ennustatakse juba langust," ütles Kreegipuu. "Aga loodan, et langus ei tule enam nii sügav."
    Sektorid Ameerika mägedel. "2009 oli kriisiaasta, ekstreemaasta, seega ei tasu kasumi kasvu üle hinnata. Meiegi olime 5 miljoni krooniga kahjumis ja paljud kannatavad veel praegugi nende võlgade all, mis hankijaile (2009. aastast - toim) jäid," kommenteeris mullust kasumi kasvu edetabelis viiendaks tulnud Tartu Agro juht Aavo Mölder. Möödunud aastal avaldatud põllumajandustootjate edetabelis näitasid Möldri sõnul häid tulemusi seakasvatajad, sest söödavilja hind oli toona all. Piimatootmisele tuli aga peale maksta.
    Üks kiiremaid käibe kasvatajaid, Haage Agro juht Toomas Pettai juhtis tähelepanu otsesele seosele börsi hinnataseme ja Eesti põllumajandustootjate käekäigu vahel. "Oleme ikka börs, börs ja veel kord börs. Vilja ja muude põllumajandussaaduste hinnad börsil tõusevad, sellega me saame hangeldada." Pettai tunnistas samas, et põllumajandustoodete börsihindade muutust on peaaegu võimatu ette näha ja ta ei ole leidnud kindlaid vihjeid, mis ütleks, et nüüd on õige aeg väetist ja seemet osta või saak maha müüa.
    "Kui ma oleks kaks nädalat tagasi (vilja - toim) müünud, oleksin saanud rohkem. Hind on kukkunud 20 eurot tonni pealt. Vahepeal on olnud Kreeka võlakriis ja… kui kuskil on aga orkaan, hakkavad börsihinnad tõusma," rääkis ta oma tähelepanekutest. "Kõik sõltub aga sellest, kuidas majapidamises raha on. Paljud (Eesti põllumehed - toim), kes elavad n-ö peost suhu, on sunnitud juba kevadel lepingud lukku lööma," lisas Pettai.
    Tänavune mullusest parem. "See aasta on veel natukene parem kui eelmine aasta, kuid sisendite hinnad kasvavad. Kui toodanguhinnad kasvavad, tahavad ka sisendite müüjad rohkem saada," lausus Mölder. "Tuleval aastal on inflatsioon suurem kui majanduskasv. Hea, kui 2012. aasta tulemused jäävad tänavuse aasta tasemele."
    Pettai maalib pessimistlikuma pildi. "Väga head tulevikku ma põhimõtteliselt aga ei näe. Kindlasti peab olema kõva finantsdistsipliin," selgitas Pettai.
    Ekseko ja Talleggi juht Teet Soorm kinnitas, et piima- ja teraviljatootjatel läheb praegu hästi tõusnud kokkuostuhindade tõttu. Teravilja hind kasvas lühikese ajaga peaaegu kaks korda. "Sea- ja linnukasvatuse põhisisend on aga teravili ja kui teraviljakasvatajatel läheb parasjagu hästi, ei lähe neil nii hästi, ja vastupidi," kommenteeris Soorm.
    Küsimustele vastab põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.
    Mis muutub Eesti põllumeestele uue ELi eelarvega aastail 2014-2020? Elu läheb Eestis ja Euroopas paremaks, selles ei ole kahtlust. 12. oktoobril avaldab Euroopa Komisjon põllumajandusministritele neli määrust, mis on aluseks järgmisel perioodil kujunevale ühisele põllumajanduspoliitikale.
    Meie peamine võistlus hakkab käima otsetoetuste ümber. Kõik muu on ka oluline, kuid teisejärguline. Otsetoetustega mingisugune võrdsustamine kindlasti toimub. Me ei jää praegusele 45% tasemele järgmisel perioodil.
    Milliseid muutusi on Eesti riigieelarves järgmisel aastal oodata? See on põllundusele hea eelarve, eelarve kasvab märkimisväärselt. Selle peamine põhjus on esiteks investeeringutoetused, mis kasvavad rohkem kui 10%.
    Sektoris on majanduslik olukord paranenud, piima hind on juba pikka aega stabiilselt rahuldaval tasandil, mis võimaldab jätkusuutlikult toota. Pangad annavad tootjatele kaasfinantseerimiseks investeeringute kasutamiseks raha. Mõnel on tekkinud omavahendeid, ollakse väljumas majandussurutisest.
    Teine põhjus on põllumajandustootjate sundseis, kas teha investeering nüüd ja kohe või loobuda sellest rahast. Kuna investeeringu tegemiseks on meil selged kriteeriumid ja tähtajad ning need lõpptähtajad jõuavad paljudel tootjatel kätte järgmise aasta lõpus.
    2012 on see õnnelik aasta, kus saame riigieelarves täiendavaid otsetoetusi täies mahus planeerida. Suurendame ka vähemalt kolmandiku võrra eesvoolu suunatavat raha.
    Millal lõpeb vaidlus Euroopa Komisjoniga siseriiklike täiendavate toetuste üle? Aastavahetuseks. Lubatud maksimumulatuses kindlasti rahastame. Kas see on 37, 27 või 28 miljonit eurot, ei oska ma öelda.
    Euroopa Komisjon töötas välja uue vähem soodsamate alade määratluse. Kuidas see Eesti põllumehi mõjutab? Praegu võib ELis maksta vähem soodsamatesse aladesse jäävatele põllumeestele kõrgemaid toetusi. Eestis jääb 48% põllumajanduslikust maast vähem soodsamasse alasse.
    Üldreegel on see, et üle poole liikmesriigi territooriumist ei tohi olla vähem soodne ala. Uued määratlused on meile tunduvalt soodsamad ja tervikuna ELi õiguslikumad, seal on arvestatud vegetatsiooniperioodi pikkust, temperatuure, mägisust. Selle määratluse alusel Eesti riik läheb peaaegu tervikuna soodsamate alade määratluse alla.
    Millal uus määratlus kehtima hakkab? See ei ole veel komisjonis vastu võetud. Nad on öelnud, et tahavad seda rakendada uue perioodi alguses ehk 1. jaanuarist 2014.
    Liha kallineb viiendiku võrra. Tooreainehinnad tõusevad järgmisel aastal tõenäoliselt üle 20%, mille peamine põhjus on seakasvatuse tsüklilisus. Eelmine aasta oli erakorraline, mil sealiha hind oli väga madal ja vilja hind väga kõrge. Seepärast vähendati sigade arvu. Kuna siga kasvab üheksa kuud, siis on nõudlus praegu suurem kui pakkumine. Ära ei saa unustada ka seda, et 1/7 maailmast ehk hiinlased söövad järjest rohkem sealiha, mis suurendab nõudlust ka maailmaturul. Eestis on üle saja lihatööstuse ning konkurents väga tihe. See ei tähenda veel seda, et kui toorainehinnad tõusevad üle 20%, siis ka väljamüügihinnad tõusevad nii palju.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Peaministril on valida: kas edasi või tagasi
Koroonakriisi praeguse faasi läbimine sõltub juhtide – nende seas ja ennekõik peaministri – meelekindlusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Koroonakriisi praeguse faasi läbimine sõltub juhtide – nende seas ja ennekõik peaministri – meelekindlusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Microsofti ja Alphabeti tulemused olid oodatust paremad
Teisipäeval teatasid peale börsipäeva oma kvartalitulemused Google'i emafirma Alphabet ja tehnoloogiahiid Microsoft, alistades analüütikute prognoosid, vahendab Yahoo Finance.
Teisipäeval teatasid peale börsipäeva oma kvartalitulemused Google'i emafirma Alphabet ja tehnoloogiahiid Microsoft, alistades analüütikute prognoosid, vahendab Yahoo Finance.
Amsterdami kohus otsustas: sküütide kuld läheb Ukrainale
Hollandi apellatsioonikohus tegi Venemaa annekteeritud Krimmi muuseumide ja Ukraina pikka aega kestnud vaidluses ajaloolise sküütide kulla aarde üle otsuse, et see tuleb anda Ukrainale, kirjutab Reuters.
Hollandi apellatsioonikohus tegi Venemaa annekteeritud Krimmi muuseumide ja Ukraina pikka aega kestnud vaidluses ajaloolise sküütide kulla aarde üle otsuse, et see tuleb anda Ukrainale, kirjutab Reuters.
Elektri hinna korvamiseks mõeldud summad kasvavad 125 miljoni euroni
Valitsus lubab juba järgmise kuu lõpuks toetuseid, mis võiksid tasakaalustada sel sügisel kiirelt tõusnud energiahindu, kahe peamise meetme peale kokku tõotab kogusumma tulla 125 miljonit eurot, ettevõtetele läheb sellest ligikaudu kolmandik ehk 44 miljonit eurot. Summa on veerandi võrra suurem, kui veel kümme päeva tagasi arvati.
Valitsus lubab juba järgmise kuu lõpuks toetuseid, mis võiksid tasakaalustada sel sügisel kiirelt tõusnud energiahindu, kahe peamise meetme peale kokku tõotab kogusumma tulla 125 miljonit eurot, ettevõtetele läheb sellest ligikaudu kolmandik ehk 44 miljonit eurot. Summa on veerandi võrra suurem, kui veel kümme päeva tagasi arvati.