EFSF sunnib muutma seadusi

Toetamise kasuks räägib ka raamlepingu eesmärk - euroala finantsstabiilsuse tagamiseks erakorraliste asjaolude tõttu rahastamisraskustesse sattunud euroala liikmesriikide toetamine. Samas vaadates, kelle jaoks EFSFi hetkel kaalutakse, tekib küsimus, kas näiteks Kreeka puhul saab rääkida erakorralistest asjaoludest raamlepingu mõistes.

Arvestades EFSFi raamlepingu eesmärki, peavad Eesti ja teiste eurotsooni riikide edasised otsused EFSFi konkreetsete finantspakettidega nõustumisel olema väga põhjalikult kaalutud. Populaarsus teiste euroala riikide silmis ja solidaarsus ei tähenda kohustust iga hinna eest laenudega kaasa minna.

Riik peab suutma meid veenda, et asetab end edasiste konkreetsete EFSFi otsuste juures hoolsa krediidiandja rolli ning hindab laenusaaja suutlikkust teenindada laenu. Pangad ei ole valmis varade vastu laenu andma, vaid tahavad lisaks ka positiivset rahavoogu. Sama põhimõtet peab järgima ka mistahes tulevikus EFSFilt laenu saav riik. Ta peab suutma oma laene teenindada.

Eesti huvid. Seni Kreeka suhtes rakendatud meetmed on pigem olnud suunatud riigi maksejõutuse vältimiseks, mitte probleemi sisuliseks lahendamiseks. Ei ole välistatud, et euroala suurriigid võivad olla ka edaspidi valmis tegema mööndusi ning tagama EFSFi raames Kreekale finantseeringu, et lükata edasi kontrollimatu pankroti saabumist. Prantsusmaa ja Saksamaa valmisolek võib olla tingitud soovist kaitsta enda riikide pankasid, kelle portfellides on märkimisväärsetes summades Kreeka riigivõlakirju. Kas oleme valmis seda hinda maksma?

Seega, kõik meiega solidaarsete eurotsooni maade otsused ei pruugi olla tehtud samadel kaalutlustel, millistel meil Eesti riigina on võimalik neid teha. Seega peab üldpoliitilisele otsusele liituda EFSFi kohustute tagamisega järgnema laenude igakordne põhjalik analüüs, et vältida raha andmist riigile, kes ei suuda seda tagasi maksta.