EFSFi must lammas on Slovakkia

Fookuses on eelkõige Slovakkia, kus peaminister Iveta Radicova reedel küll lubas, et reformipakett surutakse vaatamata suurele sisepoliitilisele survele lähima kahe nädala jooksul läbi. Kardetakse siiski, et Slovakkiast nõusolekut ei tule, kuna üks neljast koalitsiooniparteist, mõjukas Vabadus ja Solidaarsus (SaS) on sellele ägedalt vastu ja ka opositsioon on seni keeldunud plaani toetamast. "Neilt, kes tööd teevad, võetakse, neile, kes ei oska majandada, antakse," ütles SaSi esimees ja parlamendi president Richard Sulik ajalehele Die Welt. "See oli juba sotsialismi ajal nii. Sellest on meile peale 40 aastat selgelt küllalt." Suliku arvates on "perversne", et euroliidu vaeseim riik Slovakkia peab Kreekat abistama.

Stabiilsusfondi reform saab jõustuda aga ainult juhul, kui kõik 17 euroala riiki on selle heaks kiitnud. ""Ei" vallandaks paljudes Euroopa pealinnades uued diskussioonid nende EFSFi osaluse kohta. Mõned riigid võivad selle jälle tagasi võtta," hoiatas Brüsselis asuva mõttekoja Bruegel juht Guntram Wolf ajalehes Die Welt.

Saab ka ilma Slovakkiata. Kas on võimalik, et kõik euroala riigid on asjata hääletanud ja kogu projekt Slovakkia pärast põrmu variseb? Teoreetiliselt on see võimalik, kirjutas Spiegel Online, praktiliselt siiski mitte. "Et mõttetut jama vältida, üritavad euroriigid lähinädalatel slovakke tõenäoliselt massiivselt töödelda ja äärmuslikul juhul neile ka survet avaldada," kirjutas Spiegel.

"Võib aga minna nii, nagu ELi ajaloos juba ka varem on juhtunud, et Slovakkia lööb ametlikult küll kaasa, aga kui läheb asjaks, siis ei maksa." Kui Slovakkia sellise lahendusega ikkagi ei nõustu ja keeldub EFSFi reformi kinnitamast, jääb veel kaks võimalust. "Ühel juhul peaksid teised riigid üle võtma Slovakkia osa. Teisel juhul aktsepteeritaks seda, et garantii ei ole mitte 780 miljardit eurot, nagu plaanitud, vaid pisut väiksem." Spiegel pakub, et kuna fond on niigi väike, siis suurendavad teised riigid tõenäoliselt oma osa. Slovakkia osa garantiisummast on vähem kui 0,5 protsenti, mis tähendab, et 16 riigi vahel läheks jagamisele 3,5 miljardit eurot. Pisut problemaatilisem oleks jagamine juhul, kui ka Holland osalemisest keelduks, kuna nende osa on 44,5 miljardit eurot.

Hollandis on ametis vähemusvalitsus, kuid loodetakse, et koos opositsiooniga tulevad hääled EFSFi jaoks siiski kokku. Aega läheb plaanitust kauem vaid seetõttu, et saadikud tahavad uued EFSFi reeglid täpselt üle kontrollida ning hääletamine on lükatud oktoobri algusesse.

Malta otsus arvatakse tulevat ilma probleemideta, Portugalis peab valitsus parlamenti EFSFi laiendamisest lihtsalt informeerima. Pikemas plaanis võib probleeme tulla veel Austrias. Viinis hääletas parlament reedel küll EFSFi garantiide suurendamise poolt, kuid kuna opositsiooniparteid FPÖ ja BZÖ on kriisis euroriikide abistamisele põhimõtteliselt vastu, siis ei ole nad nõus kinnitama järgmist, Euroopa püsivat stabiilsusmehhanismi ESM.

Slovakid laseksid Kreeka pankrotti. Slovakkia rahandusministri Ivan Miklosi sõnul ei tohi euroala sulgeda silmi Kreeka võimaliku pankroti ees. "Kui me jõuame järeldusele, et olukord Ateenas rohkem ei kanna, peame me ütlema, kuidas me oleme valmistatud kontrollitud pankrotiks ja kuidas me hoiame ära teiste riikide nakatumise," ütles Miklos Tšehhi päevalehele Lidove Noviny.

Ministri sõnul tuleb Kreeka võimaliku pankroti puhul aluseks võtta Euroopa Liidu, Rahvusvahelise Valuutafondi ja Euroopa Keskpanga ehk troika ekspertide hinnang. Viimast on oodata juba lähinädalail ning sellest sõltub, kas Kreeka saab abipaketist järjekordsed 8 miljardit eurot. Selle otsuse peavad lõplikult langetama euroala rahandusministrid 13. oktoobril toimuval erakorralisel kohtumisel.

EFSFi must lammas on Slovakkia

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised