EFSFi must lammas on Slovakkia

"Võib aga minna nii, nagu ELi ajaloos juba ka varem on juhtunud, et Slovakkia lööb ametlikult küll kaasa, aga kui läheb asjaks, siis ei maksa." Kui Slovakkia sellise lahendusega ikkagi ei nõustu ja keeldub EFSFi reformi kinnitamast, jääb veel kaks võimalust. "Ühel juhul peaksid teised riigid üle võtma Slovakkia osa. Teisel juhul aktsepteeritaks seda, et garantii ei ole mitte 780 miljardit eurot, nagu plaanitud, vaid pisut väiksem." Spiegel pakub, et kuna fond on niigi väike, siis suurendavad teised riigid tõenäoliselt oma osa. Slovakkia osa garantiisummast on vähem kui 0,5 protsenti, mis tähendab, et 16 riigi vahel läheks jagamisele 3,5 miljardit eurot. Pisut problemaatilisem oleks jagamine juhul, kui ka Holland osalemisest keelduks, kuna nende osa on 44,5 miljardit eurot.

Hollandis on ametis vähemusvalitsus, kuid loodetakse, et koos opositsiooniga tulevad hääled EFSFi jaoks siiski kokku. Aega läheb plaanitust kauem vaid seetõttu, et saadikud tahavad uued EFSFi reeglid täpselt üle kontrollida ning hääletamine on lükatud oktoobri algusesse.

Malta otsus arvatakse tulevat ilma probleemideta, Portugalis peab valitsus parlamenti EFSFi laiendamisest lihtsalt informeerima. Pikemas plaanis võib probleeme tulla veel Austrias. Viinis hääletas parlament reedel küll EFSFi garantiide suurendamise poolt, kuid kuna opositsiooniparteid FPÖ ja BZÖ on kriisis euroriikide abistamisele põhimõtteliselt vastu, siis ei ole nad nõus kinnitama järgmist, Euroopa püsivat stabiilsusmehhanismi ESM.

Slovakid laseksid Kreeka pankrotti. Slovakkia rahandusministri Ivan Miklosi sõnul ei tohi euroala sulgeda silmi Kreeka võimaliku pankroti ees. "Kui me jõuame järeldusele, et olukord Ateenas rohkem ei kanna, peame me ütlema, kuidas me oleme valmistatud kontrollitud pankrotiks ja kuidas me hoiame ära teiste riikide nakatumise," ütles Miklos Tšehhi päevalehele Lidove Noviny.

Ministri sõnul tuleb Kreeka võimaliku pankroti puhul aluseks võtta Euroopa Liidu, Rahvusvahelise Valuutafondi ja Euroopa Keskpanga ehk troika ekspertide hinnang. Viimast on oodata juba lähinädalail ning sellest sõltub, kas Kreeka saab abipaketist järjekordsed 8 miljardit eurot. Selle otsuse peavad lõplikult langetama euroala rahandusministrid 13. oktoobril toimuval erakorralisel kohtumisel.

Autor: Katri Soe-Surén