Väikeaktsionär norib tüli

Anastasija Tido 06. oktoober 2011, 00:00

Kovalenkole kuulub 22,92% BLRT Grupi aktsiatest, Mihhail Gnidinile 16,34% aktsiatest. Neile kuuluva osaluse väärtus on Äripäeva hinnangul 170 miljonit eurot. On vähetõenäoline, et Veljo Kuuse juhitaval Brave Capitalil on võimalik nii suurt summat välja käia.

Kuuse firma käes praegu 1% BLRT aktsiatest. Brave Capitaliga seotud investorid tulid BLRT Grupi omanikeringi sel aastal, kui ostsid ettevõtte NSC Investments. Selle firma varade hulka kuulusid ka BLRT Grupi aktsiad. Kuusk ütles pärast tehingut, et nende omanduses on natukene alla 1% BLRT Grupi aktsiatest. Eile ilmunud Äripäeva Rikaste TOP 500 metoodika kohaselt on 1% BLRT Grupi aktsiate väärtus 4,3 miljonit eurot.

Kui keegi BLRT Grupi aktsionäridest otsustab oma osaluse müüa, on eelisostuõigus teistel aktsionäridel. Bermani leeris olevad aktsionärid on veendunud, et Kuuse juhitav firma sai BLRT Grupi omanikeringi seda tingimust rikkudes ja seetõttu ei tohiks üldse Eesti suurima tööstuskontserni omanikeringi kuuluda. Seega pole ka ettevõtte käivitatud aktsiate kokkuostu aktsioon seaduslik.

Tülikad sammud. Pärast osaluse omandamist on Kuusega seotud investorid astunud aga mitu Bermani jaoks tülikat sammu, mille eesmärgiks võib olla lihtsalt soetatud 1% suuruse osaluse võimalikult kallim müük Bermanile. Näiteks avaldasid nad Äripäevas reklaami, milles teatasid, et hakkavad ostma kokku BLRT Grupi aktsiaid. Järgmise sammuna tegi Kuusk koos BLRT Grupi aktsionäride Mihhail Gnidini ja Valeri Kovalenkoga BLRT Grupi juhatusele pöördumise, milles nõutakse hiljemalt 1. novembriks aktsionäride erakorralise koosoleku korraldamist. Ühtlasi edastati juhatusele ligikaudu paarkümmend küsimust ettevõtte käekäigu ja plaanide kohta, millele soovitakse koosoleku käigus vastuseid saada.

Kuusk ütles Äripäeva venekeelsele nädalalehele Delovõje Vedomosti, et NSC Investmentsi poole on pöördunud suur hulk BLRT aktsionäre, kes soovivad oma aktsiad maha müüa. Nende hulgas olid ka Gnidin ja Kovalenko. "Meil ja teistel aktsionäridel oli ettevõtte juhtkonnale küsimusi," rääkis Kuusk.

Kuusk ei ole nõus väitega, et eelisostuõigusest tulenevalt ei tohiks nemad BLRT Grupi aktsiaid kokku osta. "Kui uued investorid oleksid võõrad, siis nende suhtes kehtiks ostueesõiguse nõue. Kuna NSC Investments on juba BLRT aktsionär, ei pea me ostueesõiguse nõuet täitma ja saame teistelt aktsionäridelt nende aktsiad ära osta," selgitas Kuusk.

Berman on varem omanikevahelist tüli kommenteerides öelnud, et dividendide nõudmine on suitsukate ja vähemuses olevate BLRT Grupi aktsionäride eesmärk on Eesti võimsaim tööstuskontsern vaenulikult üle võtta. Vastaspool on süüdistanud aga Bermanit, et see juhib BLRT Gruppi nagu oma perefirmat ega arvesta väikeinvestorite huvidega.

Kui varem oli Berman BLRT Grupi aktsionär eraisikuna, siis sel aastal tõstis ta oma osaluse firma Ferriol alla. See ettevõte on Fjodor Bermani ja tema abikaasa Galina ühisomandis ning omab 43,5%

BLRT Grupi aktsiatest. Kokku on Fjodor Bermani, tema venna Igori ja poja Mark Bermani kontrolli all 53% aktsiatest. Neil õnnestus enne selle aasta suvel toimunud aktsionäride koosolekut osta aktsiad ära samuti aastaid Äripäeva rikaste edetabelis olnud väikeaktsionäridelt Dmitri Kubõskinilt ja Galina Aleksandrovalt.

Fjodor Bermani järel BLRT Grupi suuruselt teine ja temaga tülli pööranud aktsionär Valeri Kovalenko tuli Balti Laevaremonditehasesse tööle 1971. aastal laevaremondijuhiks. Ta oli pikka aega Bermani lähim võitluskaaslane. Viimased paar aastat on ta aga koos BLRT Grupi suuruselt kolmanda aktsionäri Mihhail Gnidiniga juhtinud Bermani-vastast opositsiooni.

Gnidin oli aastaid BLRT õigusdirektor ja võtmetegija tehase erastamisel, kui Bermanil õnnestus sundida konkurendid tehase ostust loobuma.

BLRT Grupi suuromanike vahelised lahkhelid said avalikuks 2010. aastal ning konflikt jätkus 2011. aasta aktsionäride koosolekul. Kovalenko tegi 2010. aastal aktsionäride koosolekul ettepaneku maksta omanikele dividende 100 miljonit krooni, kuid Berman oli sellele vastu.

Berman üritas sel kevadel osta aktsiad ära suuruselt neljandalt aktsionärilt Valeri Karkatševilt, kes omab 5,5% kontserni aktsiatest. Ostuleping oli juba valmis, kuid viimasel hetkel muutis Karkatšev meelt.

Seetõttu muutus Bermani positsioon enne suvel toimuvat aktsionäride koosolekut taas ebakindlamaks ja ta pöördus teiste väikeaktsionäride Dmitri Kubõskini ja Galina Aleksandrova poole ning veenis neid aktsiatest loobuma. Kubõskin ja Aleksandrova olidki nõus.

Ettevõtte väärtus põhineb eelkõige enda tegevusalal valitud strateegia piires ja ametisse määratud juhatuse võimes teenida kasumit.

Dividend on mõõde ettevõtete puhul, kes ei kasva ja on nn rahalehmad. Kui ettevõte suudab näidata suurepärast tootlust omanike kapitali ja kogutud kasumi reinvesteerimisel, siis miks peaks kuldmune munevaid kanu piirama. Ka maailma üks väärtuslikumaid ettevõtteid Apple ei maksa dividende. Ettevõtte väärtuse määramiseks on aga vaja läbipaistvust ja arusaamist ettevõttest. Need viimased meid huvitavadki.

Ehk meid huvitasid eelkõige ettevõtte strateegia, investeeringute ja juhtimise korraldamise küsimused, milleks ka erakorralise koosoleku kokkukutsumise algatasime.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 19:03
Otsi:

Ava täpsem otsing