• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti loomemajanduse areng vajab suuremat hoogu

    Eesti majandusel läheb hästi, Euroopa Liidus oleme üks kiirema majanduskasvuga riike. Majanduse edukuse tagab eelkõige eksport, mis viimasel ajal on pidevalt kasvanud. Kõik ettevõtluskeskkonda analüüsivad ja reguleerivad institutsioonid on rõhutanud vajadust kasvatada ettvõtete ekspordisuutlikkust, mille toetuseks on loodud ka hulk toetusmeetmeid.
    Loomemajandus muutub iga päevaga aina olulisemaks konkurentsvõime tõstmise allikaks, olgu selleks siis tooted või teenused, tuntus turismisihtkohana või mõnusa elukeskkonnana. Loomemajanduse sisu enam pikalt seletama ei pea ja selle olemasolus ja vajalikkuses ei kahtle keegi.
    Kui arusaadavad on aga loomemajanduse võimalused nii majanduse kui ka piirkondade arengu elavdamiseks, on veel küsitav. Siinkohal olen veendunud, et parim õpetaja on hea eeskuju.
    Ikka ja jälle toome kõige lihtsama ja arusaadavama näitena disainerite kaasamise toote- ja/või teenuste arendusprotsessidesse ning juba ka ettevõtte juhtimistasandile.
    Eesti edu pärsib vähene koostöö. Häid näiteid ei pea otsima kaugelt, sest kõik on kuulnud Iitala (Soome) klaasist või Ikea (Rootsi) mööblist, kodusest majandusest tasub esile tõsta Balteco ja Krimelte edusamme disainjuhtimise rakendamisel. Nimetatud ettevõtted on tuntud ja tunnustatud nii kodu- kui ka välisturgudel. Kahjuks on Eestis aga vaid üksikuid häid koostöönäiteid, ettevõtted pole veel avastanud loomemajanduse võimalusi.
    Loomemajanduse ja traditsioonilise ettevõtluse vaheline vähene koostöö ei ole ainult Eesti probleem. Kahe majandusvaldkonna teineteise leidmine läheb vaevaliselt kõikjal. Kaks eri keelt kõnelevat maailma võivad aga koostöös saavutada suurepäraseid tulemusi ja mõned riigid on siin märkimisväärset edu saavutanud. Ega ilmaasjata pole Eesti suuremate kultuuriobjektide arhitektuurikonkursse võitnud Taani arhitektid.
    Eesti on tänu oma väikesele territooriumile ja kompaktsele infrastruktuurile kindlasti võimeline õppima teiste kogemustest ja mobiilselt õpitut rakendama. Selleks, et loomemajandusest maksimaalselt kasu oleks, tuleb leida kõige sobivamad moodused ja teha otsuseid ka riiklikul tasemel.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Erkki Kubber: kas järgmised ükssarvikud võiksid olla miljardilise väärtuse asemel hoopis miljardi inimese aitajad?
Mis oleks, kui hakkaks ükssarvikuks nimetama hoopis ettevõtet, mis suudab positiivselt mõjutada miljardit inimest või hoopis istutada miljard puud, küsib Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.
Mis oleks, kui hakkaks ükssarvikuks nimetama hoopis ettevõtet, mis suudab positiivselt mõjutada miljardit inimest või hoopis istutada miljard puud, küsib Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.
Tesla ületas käibe- ja kasumiootusi
Tesla suutis kolmandas kvartalis nii käibe- kui kasumiootusi ületada. Samas mainiti, et tarneahelaga seotud probleemid võivad nende kasumimarginaalid surve alla panna, vahendab Reuters.
Tesla suutis kolmandas kvartalis nii käibe- kui kasumiootusi ületada. Samas mainiti, et tarneahelaga seotud probleemid võivad nende kasumimarginaalid surve alla panna, vahendab Reuters.
CybExer: Töötaja on väärt head palka ja suurepärast motivatsioonipaketti
CybExer Technologies OÜ lahendab nii maailma juhtivate suurriikide kui ka korporatsioonide küberjulgeoleku probleeme, pakkudes kõige keerulisemaid õppusi, testkeskkondi oma küberharjutusväljal ja arendab selle tarbeks tarkvara. Hetkel on lisaks käsil hoopis teistsugune väljakutse – leida häid töötajaid.
CybExer Technologies OÜ lahendab nii maailma juhtivate suurriikide kui ka korporatsioonide küberjulgeoleku probleeme, pakkudes kõige keerulisemaid õppusi, testkeskkondi oma küberharjutusväljal ja arendab selle tarbeks tarkvara. Hetkel on lisaks käsil hoopis teistsugune väljakutse – leida häid töötajaid.
Tootjahinnad kasvasid septembris üle 19% Ekspordihinnad kasvasid samas taktis
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2021. aasta septembris võrreldes augustiga 2,8% ja võrreldes eelmise aasta septembriga 19,2%.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2021. aasta septembris võrreldes augustiga 2,8% ja võrreldes eelmise aasta septembriga 19,2%.