Disainer kempleb Põhjamaade Ministrite Nõukoguga

Samas ütleb Rohelsaar, et tagasiside tellijalt oli temale positiivne.

Tellija heidab ette hilinemist. Põhjamaade Ministrite Nõukogu kultuurinõunik Eha Vain aga näeb asja hoopis teistmoodi. "Rohelsaarega algasid meil lahkhelid juba enne Põhjamaade Disaini Kuu Nordic Look ametlikku algust 2. mail. Kui pood oleks pidanud 2. mai hommikul uksed avama, puudus poe sisekujundus. Päeva vältel sai pood sisustuse sellisel kujul, et oli vähemalt võimalik ametlikult üritus sama päeva õhtul avada. Paljud kujunduselemendid jõudsid poodi alles nädala jooksul, mis raskendas tunduvalt ürituse edukat korraldamist. Lisaks ei nõustunud Rohelsaar tellija soovidega toimiva sisekujunduslahenduse osas. Meie seisukoht on, et Rohelsaar ei täitnud tellimust vastavalt tellija soovile ja enda poolt lubatule, valetades seejuures tellijale nii tööde teostamise ajakava kui ka teostamise enda kohta," selgitab Vain.

Ta sõnab, et disaineriga kohtuti erimeelsuste valguses juba 10. mail ja lepiti kokku, et projekti eest tasub Ministrite Nõukogu 5000 eurot miinus 1000 eurot näituse alguse hilinemise eest. "Kokkuleppes märgitud summa ülekandmine eeldab korrektselt vormistatud arve esitamist. Rohelsaar ei ole seda teinud, vaid esitas vale arve põhjendamatute summadega, mille kohta ei ole lepingu osapooled kokkuleppele jõudnud. Teavitasime Rohelsaart sellest, kuid ta keeldub korrektset arvet esitamast. 10. mai kohtumisel lepiti ka kokku teatud lisatööde eest tasumises. Sellekohase arve alusel on üle kantud 579 eurot + käibemaks," sõnab Vain. Ta lisab, et Rohelsaar on esitanud mitu põhjendamata suurusega arvet.

Ministrite Nõukogu on palganud rahavaidluse lahendamiseks juristi.

Disainitellimus ongi komplitseeritud. Eesti Disainerite Liidu esinaine Ilona Gurjanova ütleb, et disainerite-tellijate omavahelised rahavaidlused on väga levinud. "Disainitellimust on keerukas esitada, raske on kohe alguses lukku lüüa töö lõplikku maksumust. Sageli tellija ei teagi alguses päris täpselt, mida ta saada soovib," räägib ta. "Tihti on nii, et tellija võtab disainerilt idee ja pärast nähakse seda hoopis kellegi teise teostatuna."

Pärast tööde lõppu vigade otsimine ja nõnda maksmisest kõrvalehiilimine olevat ka Gurjanova sõnul selles vallas väga levinud. "Eks see on kokkulepete ja kommunikatsiooni puudulikkuse tagajärg."

Nordic Pop-Up Shop in Tallinn peibutas külastajaid Põhjamaade disainiilmas tuntud nimedega, kuid külastajaid käis poes vähemalt algupoole vähevõitu. Esimesest Eesti omataolisest ajutisest poest võis endale osta näiteks IVANAhelsinki ja Tiia Vanhatapio moetooteid. IVANAhelsinki esines hiljuti New Yorgi moenädalatel ainsa Põhjamaade disainerina. Tiia Vanhatapiot tuntakse eelkõige tema cocktail-riietuse tõttu.

Poe kuraatori Nu Nordiku disainer Tiina Teemägi ütleb poe toimimise kohta, et "alguses ei saanud vedama, pärast aga pidama". "Vedama", sest päev-paar enne poe avamist polnud veel lubatud sisekujundust, mööblit, poeinventari, kuhu peale pop-up shop'i tooteväljapanekuid teha. Kahekümne kolmandaks tunniks saadi mööbel püsti ja seejärel tänu Nu Nordiku meeskonna tegutsemisele kahekümne neljandal tunnil saadi avaüritused maha peetud ning näitus-müük võis alata," rääkis ta. "Läks siiski veel päevi poe avamisest, enne kui ka lubatud proovikabiin püstitati. See, võib arvata, tähendas kaotatud kliente disainerirõivaste ostul."

Ning kui "kaduma määratud pood" end juba sisse oli töötanud ja inimeste teadvusesse jõudnud, siis lõppes projekt ning pood pandi kinni. Teemägi lisas, et täiesti omaette teema on, kuidas sellisele poele töötavat asukohta valida ja kas ajaloolise Matkamaja II korruse asemel töötaks asi paremini, kui pood asuks näiteks kaubanduskeskuse I korrusel või keset Raekoja platsi spetsiaalses boksis.