IMF: Eesti peab oma head nime hoidma

Ka reservid tuleb järk-järgult, mitte liigselt kiirustades, taastada.

"Ideaalis oleks parim olnud neutraalne eelarve," ütles Rahvusvahelise Valuutafondi delegatsiooni juht Alexander Hoffmaister eile Eesti Pangas valitsuse tuleva aasta eelarvele hinnangut andes, märkides, et ajal, mil Eesti majandus hakkab jõudma kasvuvõimaluste piirile, annab see majandusse täiendavat stiimulit. Seda kasvanud investeeringute näol ja CO2 kvootide müügist saadud raha kasutamise tõttu, ehkki jooksvaid kulutusi on kärbitud.

"Igasugune oodatust suurem tulu tuleb reservi suunata," manitses Hoffmaister, mööndes samas, et kui peaks käivituma mustem stsenaarium, on stiimul teatud piirini teretulnud. "Põhiline on hoida usaldusväärsust, mis Eesti puhul on defineeritav Maastrichti kriteeriumide täitmisega," täpsustas ta.

"Kui me kuludele lae paneme, võib küsida, kas ei kujune see mitte kulutamise eesmärgiks," tõi Ligi välja võimaliku äraspidise mõju. Eestil on selle asemel defineeritud selge protseduur, kuidas miinusest välja tulla, mis sisuliselt annab sama tulemuse. "Räägime ühest asjast," ütles Ligi.

Kärpeid tuleb jätkata. IMF soovitab Eestil avaliku sektori kulude koomaletõmbamist jätkata, tõsta efektiivsust, mis lõpuks loob ruumi ka töötuskindlustusmakse alandamiseks. "Praegu on selleks veel vara," ütles Hoffmaister. "Kui majandus toibub ja eelarve olukord stabiliseerub, siis on see võimalik."

Kriisis kulutatud reservid tuleks Eestil IMFi hinnangul aga järk-järgult taastada. Mitte liigselt kiirustades, mis võiks pidurdada majanduskasvu, ent ka edaspidi võiks riigil halvemateks aegadeks midagi varus olla. See vähendab sõltuvust heitlikest finantsturgudest ning aitab tagasilööki pehmendada, teisalt võtab aga raha aktiivsest kasutusest välja. Nii tuleks täiendavalt kaaluda ka alternatiivseid rahastamisvõimalusi, näiteks laene Euroopa Investeerimispangast või kommertspankadest, soovitas IMF.

Küsimusele, kas Eesti on enesega ehk liialt rahul, vastas Hoffmaister, et teha on siin veel küll. Eelkõige on Eestis strukturaalsed probleemid tööturul, kus tööd otsivate inimeste oskused ei vasta ettevõtete vajadusele, mis on teatud sektorites juba kaasa toonud palgasurve.

"Oluline on panustada koolitusele ja inimkapitali arendamisele, et kasv oleks jätkusuutlik," ütles Hoffmaister.

Eriti tuleb rohkem pingutada pikaajalise tööpuuduse vähendamiseks. Töötuse vähendamine vähendab omakorda vaesuse riski.

Probleemiks on ka Eesti kõrge inflatsioon, mis suures osas johtub arengutest maailmaturul, kuid nõuab ka siseturul jälgimist, et konkurents toimiks.

Jätkusuutliku kasvu suudab Eesti tagada, kui liigub ekspordiahelas kõrgemale, ütles Hoffmaister. Selleks tuleb kasvavas konkurentsis välisinvestoritele atraktiivseks jääda.