Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pangad kardavad ülikiirelt jõustuvaid normatiive

    Euroopa pangad kinnitavad, et suudavad hakkama saada valitsuste võlakriisiga müües vara ja vähendades laenuandmist, kuid ei pruugi olla võimelised piisavalt kiiresti tõstma raha, et vältida valitsuste poolt pealesurutavat rekapitaliseerimist, kirjutab Bloomberg.

    Kui rahvusvahelise pangandusjärelevalveorganisatsiooni BIS ettepanekute alusel on pankadel seitse aastat aega kõrgendatud kapitalinõude täitmiseks, kaaluvat Euroopa Liit nende jõustamist juba kuue kuu jooksul. See võib panku panna lõpetama uute laenude andmist.
    Prantsusmaa, Suurbritannia, Iirimaa, Saksamaa ja Hispaania pangad on andnud teada plaanist vähendada järgmise kahe aastaga bilansimahtu umbes 775 miljardi euro võrra, mis vähendab lühiajalise raha kaasamise vajadust ning vastab karmimatele kapitalinõuetele. Morgan Stanley prognoosis, et üle Euroopa võib see number ulatuda kahe triljoni euroni, kuna pangad piiravad laenude andmist ning müüvad laene ja kogu üksuseid. Ostjate puudus ja laenude müügist saadavad kahjumid muudavad eesmärkide täitmised ebarealistlikeks.
    „Praeguses turuolus on varade müük praktiliselt võimatu,“ ütles MF Global UK müügijuht Simon Maughan. „Iga pank on müümas ja mitte ükski pank ei ole ostmas. See lihtsalt ei tööta. Lisaks rääkides pankade poolt kärbitava ulatusest, ei ole see isegi ligilähedal tõenäoliselt piisavaks võimenduse maha võtmiseks. Nad peaksid veel kärpima sadu miljardeid rohkem, et end seadistada uueks maailmakorraks. Rekapitaliseerimine peab tulema.“
    Euroopa Liidu liidrid võivad sundida kuue kuu jooksul pankadele peale põhikapitali tõstmise riskiga kaalutud varadelt viielt protsendilt üheksale protsendile, mis oleks seitse aastat enne, kui BIS seadis selleks eesmärgiks, ütles üks plaanidega kursis olev inimene.
    JPMorgani analüütiku Kian Abouhosseini sõnul vajavad Euroopa pangad 150 kuni 230 miljardit eurot täiendavat kapitali. Need, kes ei suuda aktsiaid pakkuda võivad olla sunnitud võtma kapitali valitsustelt või Euroopa Liidust ning võivad olla sunnitud kärpima boonuseid ja dividende, ütles 12. oktoobril Euroopa komisjoni president Jose Barroso.
    Euroopa liidrid kaaluvad plaane 23. oktoobri kohtumisel Brüsselis.
    Pangajuhid ei taha plaanist kuuldagi. Deutsche Banki juhatuse esimees Josef Ackermann ja Banco Santanderi juht Emilio Botin on öelnud, et kapitalisüstid ei tegele reaalse probleemiga, milleks on valitsuste võlad.
    „Kuna erainvestorid ei paku kohe kindlasti kapitali rekapitaliseerimiseks, peavad valitsused selle raha lõpuks ise laenuks võtma, mis ainult halvendab võla olukorda,“ ütles Ackermann, kes on ka pankade lobbygrupi Institute of International Finance’i juht.
    Valitsuse abi vältimiseks võib olla vajalik vähendada bilansimahte, ütles ta, mis aitaks täita kapitalinõudeid.
    „Euroopa Liidu ettepanekute tagajärjeks on krediidi kokkukuivamine, kuna paljud pangad eelistavad oma bilansi vähendamist,“ ütles Botin. 
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Vastukaja: ärme anna Putini sõja pooldajatele lisaargumenti
Üleskutse vähendada vene keele osa Eesti avalikus ruumis suurendab vaid lõhet siinsete venelaste ja eestlaste vahel, kirjutab Äripäeva lugeja Igor Aleksejev vastuseks Äripäeva juhtkirjale.
Üleskutse vähendada vene keele osa Eesti avalikus ruumis suurendab vaid lõhet siinsete venelaste ja eestlaste vahel, kirjutab Äripäeva lugeja Igor Aleksejev vastuseks Äripäeva juhtkirjale.
USA aktsiaturud alustasid uut nädalat tõusuga
USA aktsiaturud lõpetasid kolmapäeva tõusuga, vaatamata sellele, et Hiinast ilmunud majandusandmed võimendasid globaalse majandusega seotud hirme. Hästi läks suure turuväärtusega kasvufirmadel, vahendab Reuters.
USA aktsiaturud lõpetasid kolmapäeva tõusuga, vaatamata sellele, et Hiinast ilmunud majandusandmed võimendasid globaalse majandusega seotud hirme. Hästi läks suure turuväärtusega kasvufirmadel, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Ametit vahetav luurejuht Mikk Marran: igaüks meist on RMK aktsionär
Seitse aastat välisluureametit juhtinud Mikk Marran selgitas sotsiaalmeedias, miks otsustas ta kandideerida Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhiks.
Seitse aastat välisluureametit juhtinud Mikk Marran selgitas sotsiaalmeedias, miks otsustas ta kandideerida Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhiks.
Raadiohommikus: mida Eesti esivastuluurajalt RMK juhina oodatakse?
Esmaspäev tõi üllatava uudise, et Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu valis asutuse uueks juhiks välisluureameti juhi Mikk Marrani, kellega asuti läbirääkimistesse. Miks niisugune valik ning mida Marranilt oodatakse, seda uurime Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis RMK nõukogu esimehelt Randel Läntsilt.
Esmaspäev tõi üllatava uudise, et Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu valis asutuse uueks juhiks välisluureameti juhi Mikk Marrani, kellega asuti läbirääkimistesse. Miks niisugune valik ning mida Marranilt oodatakse, seda uurime Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis RMK nõukogu esimehelt Randel Läntsilt.
Raadiohommikus: kohvi, killustiku, tööjõu ja raamatute hinnast "Kuumal toolil" Jüri Ratas
Teedeehituses küpseb konflikt - riigihangetes fikseeritud hindadega on võimatu ehitada, sest sisendhinnad on oluliselt tõusnud. Samas pole riik kui tellija valmis hinnatõusu üle läbi rääkima. Mõned taristuehitajadon olukorra lahendamiseks valmis kohtusse minema. Küsime olukorra kohta kommentaari Nordeconi juhatuse esimehelt Gerd Müllerilt.
Teedeehituses küpseb konflikt - riigihangetes fikseeritud hindadega on võimatu ehitada, sest sisendhinnad on oluliselt tõusnud. Samas pole riik kui tellija valmis hinnatõusu üle läbi rääkima. Mõned taristuehitajadon olukorra lahendamiseks valmis kohtusse minema. Küsime olukorra kohta kommentaari Nordeconi juhatuse esimehelt Gerd Müllerilt.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.