Pangad kardavad ülikiirelt jõustuvaid normatiive

Kui rahvusvahelise pangandusjärelevalveorganisatsiooni BIS ettepanekute alusel on pankadel seitse aastat aega kõrgendatud kapitalinõude täitmiseks, kaaluvat Euroopa Liit nende jõustamist juba kuue kuu jooksul. See võib panku panna lõpetama uute laenude andmist.

Prantsusmaa, Suurbritannia, Iirimaa, Saksamaa ja Hispaania pangad on andnud teada plaanist vähendada järgmise kahe aastaga bilansimahtu umbes 775 miljardi euro võrra, mis vähendab lühiajalise raha kaasamise vajadust ning vastab karmimatele kapitalinõuetele. Morgan Stanley prognoosis, et üle Euroopa võib see number ulatuda kahe triljoni euroni, kuna pangad piiravad laenude andmist ning müüvad laene ja kogu üksuseid. Ostjate puudus ja laenude müügist saadavad kahjumid muudavad eesmärkide täitmised ebarealistlikeks.

„Praeguses turuolus on varade müük praktiliselt võimatu,“ ütles MF Global UK müügijuht Simon Maughan. „Iga pank on müümas ja mitte ükski pank ei ole ostmas. See lihtsalt ei tööta. Lisaks rääkides pankade poolt kärbitava ulatusest, ei ole see isegi ligilähedal tõenäoliselt piisavaks võimenduse maha võtmiseks. Nad peaksid veel kärpima sadu miljardeid rohkem, et end seadistada uueks maailmakorraks. Rekapitaliseerimine peab tulema.“

Euroopa Liidu liidrid võivad sundida kuue kuu jooksul pankadele peale põhikapitali tõstmise riskiga kaalutud varadelt viielt protsendilt üheksale protsendile, mis oleks seitse aastat enne, kui BIS seadis selleks eesmärgiks, ütles üks plaanidega kursis olev inimene.

JPMorgani analüütiku Kian Abouhosseini sõnul vajavad Euroopa pangad 150 kuni 230 miljardit eurot täiendavat kapitali. Need, kes ei suuda aktsiaid pakkuda võivad olla sunnitud võtma kapitali valitsustelt või Euroopa Liidust ning võivad olla sunnitud kärpima boonuseid ja dividende, ütles 12. oktoobril Euroopa komisjoni president Jose Barroso.

Euroopa liidrid kaaluvad plaane 23. oktoobri kohtumisel Brüsselis.

Pangajuhid ei taha plaanist kuuldagi. Deutsche Banki juhatuse esimees Josef Ackermann ja Banco Santanderi juht Emilio Botin on öelnud, et kapitalisüstid ei tegele reaalse probleemiga, milleks on valitsuste võlad.

„Kuna erainvestorid ei paku kohe kindlasti kapitali rekapitaliseerimiseks, peavad valitsused selle raha lõpuks ise laenuks võtma, mis ainult halvendab võla olukorda,“ ütles Ackermann, kes on ka pankade lobbygrupi Institute of International Finance’i juht.

Valitsuse abi vältimiseks võib olla vajalik vähendada bilansimahte, ütles ta, mis aitaks täita kapitalinõudeid.

„Euroopa Liidu ettepanekute tagajärjeks on krediidi kokkukuivamine, kuna paljud pangad eelistavad oma bilansi vähendamist,“ ütles Botin.